Ära ehmata: vastsündinute kaal väheneb pärast sündimist! See on täiesti normaalne ning tingitud kohanemisest eluga väljaspool ema kõhtu. Piima imemine tahab õppimist! Enamik vastsündinuid kaotab esimestel päevadel kuni 10% oma sünnikaalust. Kümne päeva vanuselt peaks hakkama laps aga kaalus juurde võtma. Esimesel elukuul kasvab laps keskmiselt kaks kuni neli sentimeetrit.
Vastsündinul moodustab pea raskus veerandi kehakaalust - pole ime, et lihased ei ole algul pea hoidmiseks piisavalt tugevad. Täiskasvanute pea kaalub vaid umbes 10% kehakaalust.
Põis on algul väga väike ja mahutab vaid umbes 60 kuni 100 ml uriini. Seetõttu ning kuna põietunnetus ei ole veel välja kujunenud, pissivad vastsündinud väga tihti.
Ka vastsündinu magu on veel väga väike - sama suur kui kanamuna. Seetõttu pole ime, et pisikesed nii täitmatud on!
Teadlikult liigutada ja haarata vastsündinud ei oska. Kui puudutada õrnalt lapse peopesa, surub ta sõrmed rusikasse ja püüab sõrmest kinni hoida - seda nimetatakse haaramisrefleksiks.
Ülevaade imiku kasvamisest
Üks kuu
Vastsündinust saab beebi: näojooned muutuvad, laps hakkab jalgu välja sirutama ja ärkvelolekufaasid pikenevad.
Lapse areng algab peast: kõigepealt hakkavad tugevnema kaelalihased, mis toetavad pead. Seejärel arenevad õlad, selg ja lõpuks jalad.
Juba nelja nädala vanuse lapse juures võib märgata, kuidas ta suud liigutab, kui sa temaga räägid.
Esimese elukuu lõpus oskab enamik lapsi pead küljele pöörata.
Kuue nädala vanuselt toimub paljudel imikutel kasvuspurt, mis juhatab sisse uue arengufaasi. Sellel ajal on pisikese isu suurem, ta on rahulolematu ja viril.
Kaks kuud
Teisel elukuul hakkab laps arenema sotsiaalseks olendiks: ta naeratab hea meelega, tihti ja vastupandamatult. Ta otsib silmsidet ja tunneb huvi kõige vastu, mis tema vahetus ümbruses toimub.
Ning ta muudkui kasvab. Ühe kuuga kasvab ta umbes 2,5 cm pikemaks, peaümbermõõt suureneb 1,2 cm võrra. Kõikumised on täiesti normaalsed. Nõuanne: kaalu last vaid kord nädalas - see on täiesti piisav.
See jutt vastab tõele: imikud kasvavad öösel. Teisel elukuul võtab laps juurde umbes 800 grammi ja kasvab kolm kuni neli sentimeetrit pikemaks.
Umbes kaheksa nädala vanuselt hakkab haaramisrefleks vähenema ja laps hakkab käsi teadlikult liigutama.
Laps suudab fikseerida esemeid, mis asuvad tema silmadest umbes 25 cm kaugusel.
Kolm kuud
Laps on nüüd põnevas üleminekufaasis, kus ta õpib paljusid oskusi, mis on edasiseks arenguks tähtsad. Veel kolm kuud tagasi magas ta enamiku aja päevast - nüüd tahab ta mängida ja soovib, et temaga tegeletaks.
Sellel ajal hakkavad lapsed ümaramaks muutuma: sünni hetkel on lapsel rasva umbes 10%, kolmekuuselt juba tubli 30%. See rasvapolster on hea kaitse esimeste väiksemate haiguste üleelamiseks.
Lihased kasvavad ja laps saab jõudu juurde. Kaelalihased on nüüd nii tugevad, et selili olles suudab laps pea veidikeseks ajaks põrandalt üles tõsta. Ja ka kõhuli olles saab ta tõenäoliselt teha minitoenglamangut ning pea ja õlad põrandalt üles tõsta. Kui tõmbate lapse kätest istuma, ei kalluta ta pead enam taha. Nüüdsest tuleb mähkimislaual ettevaatlik olla! Selles vanuses (enamasti veidi hiljem) hakkab laps kõhult seljale keerama.
Kolmekuune laps naeratab tõenäoliselt ikka veel kõigile, ka neile, keda ta ei tunne. Kuid ema ja isaga on tekkinud püsiv side.
Enamikule lastest meeldib oma sõrmi avastada ja uurida. Algul vaatavad nad oma pisikesi sõrmi imestusega, seejärel avastavad kiiresti, et kümne sõrmega saab imetoredasti mängida: kokku panna, suhu pista, asju haarata.
Väljavaade
Pärast esimest kolme elukuud aeglustub arengu kiirus.
Kuue kuu vanuselt on lapse kehakaal ligikaudu kahekordistunud ja ta on umbes 15 cm kasvanud.
Esimeseks sünnipäevaks on aju kaal peaaegu kolmekordistunud. Seda põhjustab vaid see, et neuronite vahel on tekkinud palju ühendusi.
Ja kui sulle tundub, et sooviksid oma beebit paremini mõista, siis beebikeele tõlkeabi leiad SIIT!
