Mõni nädal hiljem söandas tüdruk korraks lauast lahti lasta ja astuda iseseisvalt paar sammu ema poole. Loomulikult õppis ta kõige selle kõrvalt selgeks ka kukkumise. “Mõned emad kurdavad, et kui laps hakkab seisma, tuleb teda kogu aeg turvata. Aga noh, ajab end püsti ja mis siis? Ta teab ju ise, kuidas kukkuda. Kui asi juba käpas, pole midagi karta,” räägib Kaisa.

Muidugi, kui laps teeb midagi uut, käib ema südame alt jutt läbi. Nagu täna, kui Stefi ronis madalale lauale ja sealt, käed ees, uuesti põrandale laskus. “Ahh!” hüüatas Kaisa, kuid nägi siis, et laps jõudis maha viperusteta.
Kui tirts kukkudes vahel siiski haiget saab, hakkab ta häälekalt seletama, mis juhtus. “Varem ta lihtsalt nuttis, aga nüüd räägib oma keeles. See on nii armas ja ma jään teda kohe kuulama,” ütleb Kaisa. “Ta pahandab sinuga sellepärast,” kostab abikaasa Janis Linnas (23). “Tema kukkus, sai haiget ja sina nunnutad. No mis asja!”

Jälle vanaemal külas

Kui eelmisel korral külastas Stefi oma isapoolset vanaema Janet, siis täna ollakse külas Kaisa emal, kes elab Tartumaal Koosal.

Vanaema Katrin Voogla (41) pani pisitüdruku ilusale murule, kuid Stefi ronis kohe aia äärde mutimullahunnikusse. “Ja kus pistis põnevusega müttama! Pudistas ja uuris näppude vahel mulda, ise sai üleni mustaks.”

Katrin möönab, et vanaema on hoopis teistmoodi olla kui ema. Enda ainsa lapse Kaisa titaajast mäletab ta näiteks, kui väga ta tahtis magada. Aga vanaema ju uneta ööd ei piina, need jäävad ema-isa kanda.

Vanaemaga käis mõnekuune Stefi hoopis saja-aastases suitsusaunas, mis oli beebile tõeliselt väsitav kogemus. “Ei jõudnud talt saunast tulles rättigi ümbert ära võtta, juba olid silmad kinni.” Ka nüüd tõstab Katrin väikese lapselapse sülle ja naeratab: “Ega ei raatsi teda ära küll panna, kui sülle tuleb. Temast on ainult puhas rõõm.”

Katrin räägib veel, et tal on lapselapse pärast süda rahul, sest Stefit ümbritsevad hool ja armastus. Kui mõned isad lastega eriti ei tegele, siis Stefil on toimekas isa, kes ei põlga mähkmevahetust ega muud. “Olen tütrele ikka öelnud, et tal on mehega vedanud. Janis on hästi hea isa ja üldse hea südamega mees,” pole ämm kiitusega kitsi.

Loomulikult on ka Kaisa hea lapsevanem. Juba tüdrukuna hoolitses ta innuga lemmik­loomade eest. “Kui ta tõi kassipoja koju, polnud nii, et kahe kuu pärast enam ei taha teda. Ka kolmeaastast kassi jooksis ta igal hommikul toitma ja kallistama. Samamoodi hingega hoolitseb ta lapse eest.”
Nüüd, kus lapselaps on juba kaheksakuune, julgeb vanaema võrrelda teda ja enda tütart. “Kaisal oli iseloomu rohkem. Aga Stefany on hästi õrna hingega, hästi hea tüdruk.”
“Stefi näitab iseloomu ikka ka vahel. Seda on tal kõvasti,” pole Kaisa päris nõus.

Viimased uudised

Veel seitsmekuuselt sõi Stefany rinnapiima. Ühel päeval läks ema sõbrannaga välja ja isa pakkus tütrele kunsttoitu, mida laps seni polnud eriti tahtnud. Seekord sõi tüdruk aga isukalt. Kui Kaisa koju tagasi jõudis, kavatses ta tütrele kohe rinda anda, ent mees soovitas pakkuda pudelit. Niimoodi, päevapealt ja nututa, jäigi imetamine ära.

Ema seletab, et selline pööre oli talle kergenduseks. Viimasel ajal oli laps pärast imetamist rahutu, nagu ei saaks ta piisavalt kõhtu täis, ja ärkas öösiti korduvalt üles. “See oli nii õudne. Ta tahtis kogu aeg süüa.” Nüüd sööb tüdruk öösel vaid kaks korda ja magab siis rahulikult edasi.
Stefanyl on suhu ilmunud ka kaks hammast, mis lõikumise ajal panid lapse ööpäevaks jorisema. Praegu kipub ta igemeid palju sügama, sest ilmselt on uued kikud jälle tulemas. Ema nühib neid kahte iludust väikese näpuharja ja pastaga, mille tita võib alla neelata. “Nokake läheb lahti ja nii laseb ta mul tükk aega nühkida. Aga hambaid võiks rohkem olla, kaua ma neid kahte ikka nühin,” naljatleb Kaisa.

Ema on käinud tütrega ka mitmel beebide kokkutulekul, kuhu kogunevad eelmise aasta lõpul sündinud titad. Pärast iga üritust on Stefany teinud midagi uut, justkui oleks veidi vanematelt lastelt eeskuju võtnud. Nii sooritas ta pärast üht üritust esimese käputamisliigutuse ja pärast teist hakkas ise toitu suhu pistma. Eks näis, mida ta järgmine kord õpib.

Kuigi laps on palju koos emaga ja oli varem suur emmekas, vaatab ta nüüd kurvalt issile järele, kui too kodust lahkub. “Ta hoiab issit väga,” kinnitab Kaisa.

Ajab oma tahtmist taga

Mida aga mõtles Kaisa selle all, et Stefi vahel ka oma iseloomu näitab? Vanemad räägivad, et tita on ühtepidi nii malbe ja rahulik, teistpidi aktiivne ja kärsitu.

Laps võib rahulikult üksinda tund-kaks mängida ja vanematest mitte väljagi teha. Kui aga järsku on midagi vaja, näiteks süüa, peab seda kohe saama. “Kui puder sekundipealt suhu ei jõua, pole mõtet hiljem pakkudagi. Söö ise oma putru, annab ta mõista,” jutustab isa Janis. Öösiti valmib piimasegu mõne minutiga, aga tüdrukule on see liiga pikk aeg. “Talle ei kõlba, et kulub terve minut, ja kus tõuseb siis kisa!”

Kui aga lapsele jääb silma mõni tehnikavidin või juhtmepundar, mis talle väga meeldib, katsub ta selle iga hinna eest, kas või emmest üle ronides, kätte saada.

Oma resoluutsel moel on tüdruk andnud teada ka sellest, kui mingi asi on oma aja ära elanud. Näiteks protesteeris ta autos turvahälli vastu ja karjus nii, et oli võimatu sõita. Kui ta pandi istuma turvatooli, näoga sõidusuunas, oli kohe rahu majas. Samamoodi nõudis tüdruk ka suvekäru talvevankri asemele ja hakkas seisma, kui vanemad seda veel ei oodanudki. “See on nii huvitav, et ta annab ise märku, ja mina lähen temaga kaasa. Ta õpetab mind palju,” nendib ema Kaisa.

Kui päevasel ajal kihutab Stefany käpuli ringi peaaegu jooksukiirusel, ega siis jalad öösitigi puhata taha. “Paned küll lapse magama, peaga padja poole, kuid mõni minut hiljem on tal pea juba teisel pool. Ta käputab unes ja vajub siis poole liikumise pealt ära,” räägib Kaisa. “Tore on ka see, kuidas ta õhtul voodis pudelist sööb, ja kui arvab, et talle aitab, keerab lihtsalt külili ning magab,” lisab Janis.
Laps on tõesti aktiivne, tal peab olema kogu aeg tegevust, ja ema imestab, kuidas talle piisab vaid kahest pooletunnisest uinakust päevas. Kui ta aga üles ärkab, on tuju jälle hea. “Kaua sa ikka magad. Peab ikka rohkem asjatama ja emmele ka tegevust andma,” muigab Janis. “Ta on nii julge ja enesekindel ka. Tahaks näha, mis tegusid ta mul varsti tegema hakkab. Äkki järgmine kord juba kõnnib?” küsib Kaisa.

Stefany Linnase
Olen kaheksakuune (sündisin 29.11.2012).
Kaalun 7770 g ja olen 71 cm pikk.
Minu isa Janis Linnas on tehases operaator ja ema Kaisa Linnas on kokk-kelner. Tõusin püsti, sest nii näeb ikka kaugemale. Pean vahel vanematele kõvema häälega seletama, mida teha tuleks, aga õnneks saavad nad mu soovidest ruttu aru.

8- kuune laps
• Peaks püsti hoides jalgadele toetuma.
• Peaks oskama ise küpsist süüa.
• Peaks otsima mahakukkunud asja.
• Peaks pöörama end hääle suunas.
• Suudab ilmselt toe najal seista.
• Suudab ilmselt kõhuli asendist istuli tulla.
• Võiks osata roomata.
• Võib isegi aru saada keelust “ei”.
• Istub iseseisvalt sirge seljaga
ja ilma toeta.
• Tunneb ära oma mänguasju.
Allikas: lastearst Siiri Lepik

Hellita ja õpeta

• Kallista ja paita oma last palju. Laps hakkab järjest rohkem vanematesse kiinduma ja oma tundeid välja näitama. Tema tundemaailm ja enesehinnang kujunevad vastavalt vanemate käitumisele.
• Ole lapse jaoks alati olemas.
• Rõõmusta tita saavutuste üle ja lohuta, kui ta on õnnetu.
• Õpeta lapsele uusi oskusi.
• Lehvita alati lahkumisel ja leia tore tervitusliigutus.
• Õppige koos plaksutama. Avastage enda jaoks mõni patsutamismäng.
• Korda sageli lihtsaid kindla tähendusega sõnu ja silpe (ei, jaa, aitäh, da-daa jne).
• Beebi oskab pöörata tähelepanu uutele asjadele ja helidele. Seleta talle nende tähendust, näiteks “telefon heliseb”.

Allikas: lastearst Siiri Lepik