Nõgese-banaanipüree beebile – kas tõesti?
Kui Mirtel (32) jäi oma kolmandat last ootama, oli ta teine laps alles 3-kuune. Rinnapiim lõppes peaaegu otsa ja tuli hakata mõtlema, millega beebit toita. „Ideaalis oleksin toitnud teda terve aasta ainult rinnaga, nagu esimest lastki, aga see polnud kahjuks võimalik," meenutab Mirtel kolm aastat tagasi toimunut. Nagu kahe eelneva raseduse ajal, tundis ta end ka nüüd peaaegu laibana energia vähesuse tõttu. Siis juhtus ta aga lugema intervjuud atleediga, kes vaid puuviljadest toitudes parandas nii võistlustulemusi kui tervist.
"Kas tõesti on võimalik ära elada üksnes puuviljadest?! Need ju ei toida, mõtlesin ma," räägib Mirtel äärmusliku toitumisviisi valikust. "Ma olin puuvilju alati armastanud ja lugesin nüüd kõike, mida puuviljadieedist kirjutati. Proovisin ise ja piim tuli tagasi ning energiat polnud mul iialgi terves elus nii palju olnud. Tundsin end tervisest pakatavat, kuigi olin rase ja toitsin rinnaga!“
Laps hakkas lisatoiduks saama püreestatud banaane võililledega, marju, avokaadosid ja muid puuvilju. Beebi sõi väga palju, oli täiesti terve, iseloomult tõsine ja rahulik, magas palju, arenes hästi, kõndis toe najal. Laps oli väga väike, aga selle pärast ei muretsetud. „Aga kui vanavanemad 11-kuust last nägid, hakkasid nad etteheiteid tegema, et too on alakaaluline ja alatoidetud. Mina rahustasin end, et ka põliskultuurides on lapsed imepisikesed ja aeglasema kasvuga, sest ei saa pidevalt ülipalju valgurikast toitu. Kuid läksime siiski arsti juurde kontrolli.“ Laps kaalus vaid veidi üle viie kilo, kuid vereproovid olid korras.
Lapse kaal on kõige tähtsam
„Ma ei soovita kellelegi toita last ainult toortoidul, kui kõige olulisem asi väikese lapse juures on tema kaal,“ ütleb toitumisnõustaja Sille Poola (42). „Laps, kes on värskel toidul kasvab aeglasemalt, kui laps lehmalapse toidul. Sest vasikas saab kiiremini täiskasvanuks kui inimene. Ja see on probleem, kui seda kardetakse. Inglismaal tehtud uuring näitas, et kuni 8 eluaastani jäävad toortoidulised lapsed tugevalt maha kehalises kasvus, 12-14 eluaastaks võtavad kasvus järgi, 18-20 eluaastaks lähevad toortoidulised kasvus tavatoidulistest ette, kaalus jäävad ikka saledamaks.“
Mirtel küll uskus, et lapsega on kõik hästi, kuid allus survele ja hakkas andma kõrge valgusisaldusega keedetud kinoaputru ja toorkitsepiima. Laps kosus silmnähtavalt, muutus liikuvamaks ning isegi rõõmsamaks. „Kuid muutusi oli veel. Kaka, mis toortoidul ei haisenud, hakkas nüüd hirmsasti haisema. Ninast hakkas voolama eritist ja nahale tekkisid punnid.“
Mirteli lapsele sündis õde, kui ta oli aastane, piim tuli kohinal rindadesse ja ema sai jätkata mõlema lapse rinnaga toitmist. Rasedana puuviljatoidul olnud Mirteli vastsündinu oli väga rõõmsameelne, tugev ja terve. Kuna Mireteli mees jäi koju, siis sellega kaasnes tavapärane toitumine ja Mirtel ei suutnud laste silmis enam oma puuviljadega konkureerida. Nii et nüüd söövad lapsed kõike.
Vajab ka märkimist, et maailma toortoitujate menüü on oluliselt laiem, kui Eestis on võimalik saada: värsked viigimarjad, agaavid, papaiad, draakonivili, mangostan, feijoa ja tohutu kogus kasulikke ent tundmatuid vilju.
Raamatu „Toortoidu A ja O“ välja andnud Sille Poola hindab kõrgelt just kohapeal kasvavat kraami. „Just enne viienda lapse sündi vaimustusin oma aia umbrohtudest tehtud smuutidest – nii ta sai neid koguaeg, alul muidugi läbi rinnapiima,“ meenutab ta. Et tita saab peale rinnapiima vaid toortoitu, on Sille Poola seisukohalt normaalne. „Ikka pere toidulaud kujundab lapse toidulaua. Edasi, kui laps on suurem, proovib ta külas, poes pakutavat. Ja siis ta hakkab eelistama võibolla midagi muud. Ma ise sõin 30 aastat liha ja piimatooteid ning alles siis, teismelise tütre algatusel, hakkasime taimetoitlasteks.“
Üldlevinud hirmu, et toortoitlaste menüü on ühekülgne ning organismil jääb millestki puudu, Sille Poola ei kinnita. "Ei ütleks, et eestlase toidulaud on olnud vaheldusrikas," tõdeb ta. "Ikka kolm või neli toiduainet põhilisena ja natuke siis muud lisaks. Kas sada toitu lihast ja kartulist või banaanist ja õunast…"
Ka perearst ning Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees dr Eero Merilind ei tõtta kinnitama, et eestlaste söögilaud on mitmekülgne ja tasakaalus. Probleemiks on pigem puu- ja köögiviljade mittesöömine. Kui toortoitlasi tema praktikas esinenud pole, siis makaroni-ketšupitoitlasi kohtab alatasa. Siiski ei kiirusta ta toortoitu pooldama.
"Mina arstina ei soovita laste peal erinevaid eksperimente korraldada," sõnab dr Merilind. "Vanemad küll võivad arvata, et tema väljavalitud toitumisviis on väga hea, kuid väikelaps ei saa ei saa veel oma arvamust selle toitumisviisi kohta väljendada. Mina soovitaksin ikka liha ja kala ka. Kuigi kuus esimest kuud võiks olla toiduks vaid rinnapiim ning seejärel tuleks sööke menüüsse lisada vaikselt."
Kuna teadmisi on antud valdkonnas väga vähe, siis dr Merilinnu jaoks on küsimärk, kuidas ekstreemdieet pikemas perspektiivis mõjub. „Näiteks täiskasvanud taimetoitlasi ma ümber veenma ei hakka, kuid juhin tähelepanu, et väsimus või tervisemured tulevad pikapeale ning nad ei pruugi seda taimetoiduga seostadagi."
