Nutt paneb taluvuse proovile

Katsikupidu on Heli Tappole (29) nagu kauge minevik, kuigi sellest on möödas vaid kuu. Praegu tundub talle uskumatu, et siis magas väike Nora (2 k) mitu tundi järjest diivanil, kuigi samal ajal rääkisid täiskasvanud tema ümber kõva häälega ja lapsed möllasid ringi. Ema tahtis lõpuks beebile süüa anda, aga ei saanud: tita põõnas ikka. “Nüüd ta ei ole enam nii nunnu, praegu ainult röögib,” ohkab Heli.

Ei saa und kätte

Ema on lapse magamapanekuga juba kolm nädalat hädas. “Viimane nädal oli eriti hull. Ta päeval lihtsalt ei maga ja on üleväsinud. Röögib nii, nagu oleks valudes. Aga ma ei saa tal ju kisada lasta, ta peab päeval ka magama,” jutustab Heli.

Kui varem jäi laps isegi enda voodis kenasti tuttu, siis nüüd peab ema teda tunni jagu või kauemgi süles unne kussutama. Kuuleb aga tita mõnda väikest krõbinat või räägib vanem vend Raimond (6) veidi kõvema häälega, on tal silmad jälle lahti. Esimesel elukuul magas laps mitu tundi järjest, nüüd vaid veerandtundide kaupa.

Kuna kergemini tuleb Une-Mati värske õhu käes, läheb Heli päeval lapsega välja kärutama. Õhtul tõmbab aga 7–8 ajal ruloo akna ette, et tekitada toas öist meeleolu. Ema annab beebile ka rinda lootuses, et lähedus kergendab unne suikumist. “Tema aga ei taha tissi, lutti ega muud. Nutab nii, et pisarad voolavad.”

Õnneks magab Nora öösel kenasti ja virgub vaid söömiseks. Siis ägiseb ta teistsuguse, nõudliku häälega.

Igal nutul oma põhjus

Kuigi Nora on Helil juba teine laps, tundis ta tütre sünni järel, et ei saa nutule hästi pihta. “Kas tahad tissi, on sul mähe märg või tahad lihtsalt süles olla?” mõistatas ta last rahustades. Igaks juhuks pakkus ta alati rinda, kuid peagi hakkas taipama, mida beebi tegelikult vajab.

Praegu teeb ta vahet neljal nutul. Kui laps tahab süüa, karjub ta kõvasti ja nõudlikult. Kui teevad valu kõhugaasid, on nutt kriiskav. Tital siis pisaraid ei tule, ta viskab jalad “pulka” või kõhule ja punnitab-puuksutab. Ema üritab valu kohe leevendada: masseerib kõhtu, annab gaasirohtu jne. Lisaks jälgib ta oma toitumist ega söö õunu, piimatoite, šokolaadi jmt.

Nutt, millega tita nõuab ema enda juurde, on samuti nõudlik ja järeleandmatu. Mitte niisama lalin, vaid kohati isegi kuri ning häälekas hüüd. Mitu tundi päevas kestev magama jäämise nutt on aga kõva ja meeleheitlik.

“Natuke olen juba õppinud toime tulema. Kui mul õnnestub tabada hetk, kui Nora uniseks hakkab jääma, ja teda kohe kussutama asun, läheb uinumine kergemalt. Kui aga õige aeg mööda lasta, hakkab trall pihta,” pajatab Heli.

Laps tajub ema emotsioone

Ometi on naisel raske mõista, miks beebil une “kättesaamine” nii vaevaliselt kulgeb. “Olen temaga rahulikult kodus, külalisi meil eriti ei käi.”

Helil on peretuttav, kelle poeg karjus aastaseks saamiseni. Vanemad kussutasid teda öösel kordamööda. Hommikul, kui valgeks läks, tormas ema titaga välja ja kärutas seal peaaegu terve päeva, sest ainult vankris oli laps rahulik. “Lapsed esimesel eluaastal nutavadki, see tuleb üle elada,” lohutasid arstid vanemaid. Ema otsustas selle peale, et teist last ta ei taha.
Heli tunnistab, et vahel tulevad ka tal endal titat äiutades pisarad silma. “Tund aega järjest lapse nuttu kuulda pole meeldiv. Olen siis endast täitsa väljas.”

Ema on teinud igasuguseid imenippe, et tütart rahustada. Ta on Noraga rääkinud: “Tead, kui raske mul on. Mina näen palju vaeva ja sina kulutad energiat. Peaksid tuduma, siis kasvad.” Ta on silitanud beebi silmi ja pannud teda magama teki sisse, kuid miski pole mõjunud.

Ema ärevus nakatab?

Kui nädala lõpus naaseb aga abikaasa Soomest töölt, läheb olukord kergemaks. Huvitaval kombel jääb tütar isa süles palju kiiremini magama. Ka sõbranna kussutas Nora vaid mõne minutiga unele.
Heli oletab, et võib-olla tajub tüdruk tema ärevust. Kui magama jäämise aeg käes, valdab ema hirm: äkki hakkab laps jälle röökima? Ja enamasti hakkabki. Kui samal ajal on kodus ka poeg, kes tahab tähelepanu, läheb ema päris närvi.

Ükskord märkas aga naine üllatusega, et tütar on tissi otsas silmad kinni pannud. Heli mõte oli vahepeal mujale rännanud. Niipea kui ema jälle lapsele keskendus, ärkas too kisaga. “Võib-olla peangi kogu aeg muule mõtlema? Iga laps on ikka nii erinev, temaga õpin hoopis uusi asju,” tõdeb Heli.

Nutu mitu nägu

Umbes kolmandik beebidest nutab keskmisest rohkem. Tallinna Lastehaigla imikute ja vastsündinute osakonna vanemarst Haide Põder räägib nutu tavalistest põhjustest, aga ka ühest uuest seigast.

Kõik imikud nutavad, nutt on beebi normaalne viis ennast väljendada. On teada, et kõige rohkem nutab tita 4–12 nädala vanuses. Terve 3–4kuune imik nutab 3–4 tundi ööpäevas.

Erinevad põhjused

Tähtis polegi, kui kaua laps nutab, vaid kuidas vanemad seda taluvad. Ja kas leiavad liigse nutu põhjuse.

Nutu tavalised põhjused on nälg ja märg mähe. Ebamugavusnuttu tekitavad ka olukord, kui tita peab olema pikalt üksi, liiga külm või palav ümbrus, üleliia ere või hämar valgus. Ärkveloleku ajal vajab beebi heledat valgust ja uneajal hämarust ning vaikust.

Ebamugavusest tulenev nutt on tugev ja nõudlik. Hoidke last rahustamiseks süles. Kiigutage teda vaikselt, laulge või kuulake rahustavat muusikat.

Haiguse ajal seevastu väljendab lapse halba enesetunnet kaeblik ja viril nutt ning suure valu puhul äge nutt. Siis vajab laps lohutust ja spetsiifilist abi.

Piinavad koolikud

Tihti nutavad lapsed koolikute ehk gaasivalude tõttu, mis algavad 2–4 nädala vanuselt ja kestavad 3.–4. elukuuni. Koolikute puhul kehtib n-ö kolme reegel: laps nutab umbes kolm tundi ööpäevas, vähemalt kolm päeva nädalas ja vähemalt kolm nädalat. Nutt on lohutamatu ning last on raske rahustada. Nutu ajal tõmbab laps jalgu vastu kõhtu, samal ajal kõhtu punnitades ja pingutades.

Koolikute tekkepõhjus ei ole täpselt teada. Arvatakse, et oma osa mängib lapse seedetrakti ebaküpsus. Samuti söömise ajal alla neelatav õhk – kui see ei tule pärast toitmist välja, beebi magu venib ja tekib valu. Lõpuks kogunevad gaasid sooltesse ning põhjustavad ebamugavust.
Koolikuid esineb 10–30% lastest, nii rinnapiima kui ka piimasegu söövatel imikutel. Koolikute teket võib soodustada lapse ületoitmine. Teadusuuringute tulemused on näidanud, et need vaevavad rohkem lapsi, kelle jämesooles on vähe laktobatsille. Ka suitsetavate emade lastel või n-ö passiivselt suitsetavatel ehk tubakasuitsuga kokku puutuvatel imikutel on koolikuid tihedamini. Vahel harva võib koolikuid põhjustada piimaallergia, ent siis kaasnevad nendega nahalööve, kõhulahtisus, oksendamine või väike kaaluiive.

Koolikute ärahoidmiseks ja raviks pole ühtki väga head rohtu. Parim ravim on aeg: koolikud mööduvad pärast 3.–4. elukuud iseenesest.

Lõõgastavalt ja rahustavalt mõjub soe vesi, nii võib abi olla soojast vannist. Mõnikord aitab lapse kõhu masseerimine päripäeva ja jalgade painutamine kõhule. Soolegaaside väljutamist kergendavad apteegi käsimüügist saadavad ravimid. Imetav ema võiks üle vaadata oma menüü. Gaase lisavad näiteks hernes, õun, kapsas ja liialdamine piimatoitudega.

B12-vitamiini puudus

Viimastel aastatel on beebi rahutuse põhjusena lisandunud veel üks tõsine probleem: B12-vitamiini vaegus, mis on eelkõige tingitud imetava ema valest toitumisest. Noored emad ei armasta süüa korrapäraselt liha ja eelistavad taimseid toiduaineid, kuid seda vitamiini saab vaid loomse päritoluga toiduainetest (liha, maks, piim jne).

B12 on elutähtis vitamiin, mis on vajalik lapse kasvuks ja närvisüsteemi arenguks. Inimese elus on kõige suurem B12-vitamiini vajadus just raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Selle puudus tekitab lisaks rahutusele lapsele ka muid terviseprobleeme.

Nutu halvad mõjud

Kõigele lisaks on laste nuttu seostatud ema depressiooni, perekonna stressi, perede lahkumineku ja laste väärkohtlemisega.

Teadlased on näidanud olulist seost imiku nutu ja tema väärkohtlemise vahel, seda eriti lapse esimesel kuuel elukuul. Sestap tasub meeles pidada, et kindlasti ei tohi last nutuhoogude ajal raputada, see võib beebit raskelt kahjustada (tekitada raske ajukahjustuse, silmapõhja verevalumid, luude murrud). Pigem pange meeleheitlikult nuttev tita voodisse ja püüdke ise rahuneda.

Oluline on ka teiste pereliikmete tugi emale. Sageli on noored emad päev läbi üksi kodus, neil pole kellegagi mõtteid jagada. Ema liigne stress ja pinges olek kanduvad lapsele. Erutusega sagenevad hingamine ja südamelöögid, mis tekitavad lapses hirmu.
Kui lapse nutt valmistab suurt muret ja vanemad ei leia sellele põhjendust, on mõistlik pöörduda perearsti poole abi saamiseks.

Nutu tavalised põhjused
•  Nälg ja uni.
•  Märg pepu.
•  Külma- või kuumatunne.
•  Hellusepuudus.
•  Kõhuprobleemid.
•  Hammaste lõikumine.

Nutu haiguslikud põhjused

• Gastroösofagiaalne refluks ehk toidu tagasivool.
• Neuroloogilised probleemid.
• Ainevahetushäired (võivad tuleneda B12-vitamiini puudusest ema organismis).
• Ägedad haigestumised: kõrvapõletik, seedetrakti infektsioonid.