Oled pärast sünnitust vormist väljas ja lapsega kodus istumine on muutumas tüütuks rutiiniks — see lahendus aitab!
Loo trennis lapsega kontakt
Juba aastaid emmesid ja beebisid treeninud Anne Tipner-Torn annab trenne Sparta spordiklubis ja just beebitrennid on tema isiklikud lemmikud. Ta usub, et kogu trenn võikski olla emale inspiratsiooniks, et õpitud harjutusi kodus koos lapsega teha. „Siiski on kambas treenides positiivne, et lapsed saavad teistega suhelda ja mängida juba päris väikesest saati," tunnistab Anne. „Umbes pooleaastasena on nad täiesti valmis teineteist vaatama ja teineteisega arvestama."
Trennis keskendub Anne eelkõige emadele, aga loomulikult võivad ka lapsed kaasa teha ja harjutuste ajal süles olla. „Paljusid harjutusi viime läbi nii, et beebi on lisaraskuseks, näiteks hüpitamiste ja veeretamiste juures. Abivahenditena kasutame näiteks suuri palle, treenime mattidel, teeme väljaasteid, kükke ja kõhulihaste harjutusi ning tugevdame kerelihaseid, et ema teaks, kuidas oma last õigesti hoida."
„Sa ei võta ise raskemaid hantleid, vaid lapse kaal tõuseb loomulikult."
Hoidjat polegi vaja
Koos lapsega treenides on positiivne kindlasti ka tõsiasi, et ema saab trenni minna ega pea selleks ajaks lapsele hoidjat otsima ning samal ajal on võimalus luua omavaheline hea kontakt. „Lastega on alati lahe, tuju on rõõmus ja mõnus on olla, hea on mürada," räägib Anne. „Lapsed on ise hästi lahedad ja aeg läheb ruttu ning tore on veel see, et pärast trenne on lapsed väsinud ja tuleb hea pikk uni."
Ujumine on mõlemale hea
Spordiklubi Reval Sport treener Krista Peebo usub, et kõige lihtsam viis end koos lapsega vormis hoida on üks tore, pikk jalutuskäik. Ka pakuvad eri klubid erinevaid võimalusi. „Beebifitness, pallivõimlemine, võimlemine beebidega ja loomulikult ujumine, kus eeskätt tegeletakse beebiga. Ise aktiivselt kaasa lüües on võimalik endale väga hea koormus anda, näiteks beebit ujutades oma lihasjõudu ja vastupidavust tugevdada."
Pärast sünnitust soovitab Peebo treeningutega alles siis alustada, kui ema on täielikult taastunud. „Kõndimisega saab algust teha niipea kui beebiga õue minnakse, aga treenima saab hakata siis, kui ollakse oma keha ja ümbritsevaga kohanenud," selgitab ta.
Peebo tunnistab, et naine, kes on lapseootele jäänud ja pole varem trenni teinud, võiks aktiivsema tegevusega alustada juba raseduse ajal. „Kindlasti tuleb rasedusaegne treening kasuks sünnitamisel, kus on vaja vastupidavust ning oskust õigesti hingata ja lõdvestuda," räägib treener. „Pärast sünnitustki on tarvis vastupidavust, kuna beebi kasvab kiiresti ja tihti kasutab ema kehaasendeid, mis ei lase lõdvestuda. Beebi tõstmiseks on vaja jõudu ja oskust oma keha kasutada."
Nii näebki Peebo, et lõdvestumiseks on parim lahendus ujumine.
Tasa ja targu
Reval Spordis emasid treeniv Kristi Meikar soovitab samuti beebide ujutamist. „Ujumistunnis õpib beebi kõigepealt vette hüppamist, vee peal püsimist ning külili, selili ja kõhuli liikumist, samuti harjutab ta sukeldumisrefleksi," selgitab treener.
Kristi sõnul arenevad regulaarselt ujutatud lapsed kiiremini ja on ka üldiselt rahulikumad. „Vesi aitab lõdvestuda ja muudab rahulikumaks," selgitab treener. „Pean oluliseks, et koos tegutsedes kasvab lastes usaldus vanemate vastu ja ka vanemaile endile mõjub vees veedetud aeg rahustavalt. Regulaarne treenimine tugevdab emadel rasedusega nõrgaks jäänud lihaseid ja isadele pakub lapsega koos treenimine kindlustunnet, et lapsega julgemalt mängida."
„Üldiselt rõhutatakse, et enne ujumistundi tulekut peaks laps suutma iseseisvalt pead hoida, aga tegelikult tean, et on võimalik ujutada ka last, kes oma pead veel ei hoia," selgitab Kristi, millal üldse võiks ujumistrennidega alustada. „Sel juhul peaks lihtsalt treenerit sellest teavitama, et ta saaks harjutusi andes sellega arvestada. Sukeldumis- ehk hingamispeetuse refleks säilib beebidel aga umbes 4-5 elukuuni, seega oleks hea, kui tita saaks vette võimalikult vara, et ei peaks sukeldumist eraldi õppima hakkamagi."
Allikas: ajakiri Sport, aprill 2015
