Olen tähele pannud, et soojemalt riides olles on beebi palju rahulikum, eriti kui müts on peas. Peale mütsi panen talle avalikes kohtades kaela rätiku või kaeluse, igaks juhuks on alati kaasas kampsun, mis sageli ka selga läheb.
Maile, 6kuuse Debora ema
Põhiline, et ei higistaks
Üldiselt riietan lapsi nagu ennast. Põhiline, mida igal aastaajal arvestada püüan, on see, et lapsed liikudes higiseks ei läheks, nii et pigem riietan neid keskmisest õhemalt. Väljas olles katsun alati kukla tagant, kas panna riideid juurde – see töötab kõige paremini. Lastele valin riided nii, et saaksin neid lihtsalt ära võtta ja juurde panna, kui vaja. Kevadsuve lemmikud on näiteks eest lukuga dressipluusid.
Reelika, Gustavi (7), Johannese (4) ja Marii (1) ema
Rind, pea ja kael soojas
Mina panen oma lapsi riidesse pigem soojemalt kui teised emad. Igal aastaajal jälgin, et eelkõige rind, pea ja kael oleksid soojas.
Beebist peale on mõlemal lapsel väga praktiliseks ja vajalikuks osutunud vest, mida panna jope alla, aga ka sulevest, mida kevadel ja sügisel teiste riiete peal kanda. Siis on keha alati soe. Kui ilm aga ootamatult soojaks läheb, saab selle lihtsalt ära võtta.
Lapsi „sisse pakkima“ õpetasid mind mu ema ja tädi. Siiani on nende näpunäited end igati tõestanud. Lapsed tunnevad end õues hästi ja on harva haiged.
Kristi, Simona (4) ja 8kuuse Gisela ema
Kaelusmüts on asendamatu
Minu esimene laps sündis märtsis. Sellegipoolest riietasin teda üsna õhukeselt – vankrisõitudeks panin vaid puuvillase toakombinesooni ja peale kerge fliiskombinesooni. Arvestasin, et vankri kookon lisab ühe kihi ja vankrikate veel teise. Toas kandis ta bodisid ja sipukaid, ei mingeid lisasokke ega jakikesi, ning siseruumides oli reeglina paljapäi. Tundub, et süsteem õigustas ennast, sest laps oli rõõmus, magas hästi ja oli terve.
Teise lapse puhul olin ilmselt teistest emadest mõjutatud ja riietasin beebit oluliselt soojemalt. Oli tekkinud kartus, et muidu saab külma! Jahedama ilmaga olid väga olulised kindad.
Kuna sõidame palju autoga, olid laste beebiajal meie lemmikuks puuvillase voodriga fliiskombinesoonid, sest need olid mugavad, soojad ja lasid samas ka piisavalt õhku läbi. Nüüd, suuremate laste puhul, on asendamatuks osutunud kaelusmüts, talvel villane, kevadel-sügisel voodriga puuvillane.
Külli, Helena (7) ja Marie (4) ema
Kardan last külmetada
Panen meie paarikuust imikut soojalt riidesse. Isegi kui mais oli vahel 18–19 kraadi, kandis ta toariiete peal kerget voodriga kombinesooni ja kahekordsest riidest mütsi. Kui oleks lapse isa otsustada, oleks beebi õues vaid särgi ja kerge mütsiga, aga mulle tundub seda liiga vähe. Ma ei julge liiga õhukeste riietega katsetada.
Laura, 2kuuse Regina ema
RIIETUS SÕLTUB HARJUMUSEST
Elina Piirimäe, Lääne-Tallinna Keskhaigla raseduskeskuse ämmaemand
Riided aitavad lapse kehal sooja hoida. Need peaks olema mugavad, õhku läbilaskvad ja ka vahva väljanägemisega. See, kui mitu kihti riideid selga panna, sõltub harjumusest. Kui harjutada last varakult õhukeste riiete ja jahedama toatemperatuuriga, harjub ta sellega ära. Kui last hoitakse riides väga soojalt, harjub ta sellega samuti ära. Riietamise harjumust saab ka muuta, aga see võtab aega.
Beebile ei pea toas olles mütsi pähe panema. Kerge mütsike võib olla vajalik siis, kui toatemperatuur on alla 22 kraadi ja last on just vannitatud ning lapsel on palju juukseid, mille kuivamiseks läheb aega. Õue minnes peab riietuma kihiti, et vajadusel riideid lisada või ära võtta. Beebil on üheks kihiks tekk. Seda, kas lapsel on palav, saab katsuda kukla tagant. Kui kukal higistab, peab riideid vähemaks võtma.
Moodsatel beebimonitoridel on küljes ka mõõdik, mis näitab vankris olevat temperatuuri. Beebi ja väikelapse riietus erineb tänapäeval vaid rõivanumbri suuruselt. Juba vastsündinu riietatakse särki ja siputuspükstesse. Väikelastel võiks sukkpükste asemel kasutada sokke ja retuuse, et lapse jalgu saaks igal võimalusel paljaks võtta. Nii saab last ka siseruumis karastada. Ka käima õppida ja joosta on paljajalu palju kindlam kui sokkis või sukkpükstega.