Öö ja päev pea peal
Kui ma oma kolmanda titaga sünnitusmajast koju jõudsin, polnud mul aimugi, et üsna pea on tema graafik täiesti sassis ja minu ööpäevaseks unenormiks kujuneb 2–4 tundi. Esimestel päevadel, kui beebi suurema osa ajast sünnist kosus, oli minulgi mõnus taastuda. Siis aga, aina enam ärkvel olles, pööras põnn öö ja päeva täiesti pea peale.
Pärast seda, kui öine ärkvelolek oli kestnud kuu aega, olin ma kurnatud. Kahe kuu pärast täiesti läbi. Lastearst lohutas vanal heal viisil: “Püüdke päeval magada ja otsige abi. Küll see magamismure ise möödub, kui beebi juba rohkem ärkvel hakkab olema.”
Aga kuidas sa magad, kui abikaasa käib tööl ning esimeses klassis õppiv laps tahab süüa, koolimuljeid jagada ja õppimisel abi. Ning keskmisel lapsel, kaheaastasel, on lõunane uneaeg vast paar tundi ja lasteaias käimine pideva tatitõve tõttu hüplik.
Midagi tuli kiiremas korras ette võtta. Kui esimese elukuu jooksul võib mõista, et tita graafik on alles kujunemas, siis kolmandaks kuuks peaks see juba paigas olema. Kui mitte, on mure milleski muus kui sünnijärgses segaduses. Otsustasin otsida abi targast raamatust.
Millest tekivad unemured?
“Suure uneraamatu” autor Raisa Vuohelainen kirjutab, et oma esimesed elunädalad ja -kuud imik sööb ja magab omaenda füsioloogilist unerütmi järgides. Kuid kohe seejärel õpetab raamat: “Unehäired on alati nii laste kui ka täiskasvanute puhul märk haigusest, murest või siis keskkonna või toitumise ootamatust muutumisest. Nii tuleb neile kiirelt tähelepanu pöörata.”
Püüdsingi järgida uneraamatu õpetusi ja üritasin vältida peamisi beebil gaase tekitavaid toiduaineid oma menüüs, nagu kapsas, sibul, kakao, herned, oad, kohv jm. Tingimata oleksin pidanud loobuma ka kohvist, kuid oma lahjast lattest ma ära öelda ei suutnud. See oli niigi unisele minule hommikuseks preemiaks ja lohutuseks.
Raisa Vuohelainen kirjutab ka, et beebi, kelle emal ei ole õietolmuallergiat, võib selle käes siiski kannatada, kui isal on allergia. Tõepoolest, meie pere issil on raskekujuline õietolmuallergia.
“Kui ühel vanematest on õietolmuallergia, tuleks arvestada ka ristallergeenidega. See tähendab: vältida tuleb toiduaineid, mis süvendavad teatud õietolmu poolt esilekutsutud allergilisi sümptomeid,” kirjutab Vuohelainen. Ei maksa süüa toorest porgandit, sellerit, pastinaaki, pähkleid, õunu, pirne. Petersell võib vähendada rinnapiima kogust ning ka seda maitsetaime tuleks võimalusel vältida. Abi võib olla õhupuhastajatest.
Loobusin allergeenidest, kuid olgu öeldud, et imetamine tundus selleks hetkeks juba üpriski halb idee, millest võis sündida beebile rohkem häda kui kasu. Rääkimata sellest, et mina pidin minema niisugusele dieedile, et jube mõeldagi. Pealegi polnud dieedist beebi uneprobleemi lahendajat, nagu lõpuks selgus.
Suuremate beebide unehädades võivad süüdi olla ka hambad ja rikkalikud päevamuljed, ent meie puhul need arvesse ei tulnud. Oli tarvis edasi uurida ja mujalt põhjust otsida. Kõigepealt on unemurega lapse puhul vaja tuvastada probleem, mis segab uinumist või ei lase sügaval unel tulla. Minu kõik katsed toidu ja une vahel seoseid leida jooksid liiva. Lähtusin siiski Raisa Vuohelaise õpetusest, et mõningatest ravimtaimedest võib lapse uinutamisel kasu olla, ja hakkasin igal õhtul piparmünditeed jooma.
Süüa ja krooksutada
Siis asusin öösel jälgima, mis hetkel laps siplema hakkab ning jälle ärkab. Lõpuks tabasin ühe seaduspärasuse: pärast toitmist, kui enamik titasid õndsasse unne vajub, hakkab minu oma nohisema, siplema ja rüselema. Meenutanud, kuidas sünnitusmajas ämmaemand vana kooli mässimisnippi õpetas, keerasin tita üpris tugevalt teki sisse, et siplevad käed-jalad teda ennast üles ei ajaks. Sellest võttest paraku kasu ei olnud, kuigi paljudel teistel emmedel kuuldavasti on.
Varasematest kogemustest kahe vanema lapsega teadsin veel, et varem või hiljem ei piisa minu lastel rinnapiimast ning kaal hakkab langema. Kolmandaga kaal veel katastroofilist langust ei näidanud. Siiski hakkasin lapsele enne ööunne paneku katset pudelist kunstpiima juurde andma. Väike erinevus ilmnes: tissi otsas jäi närvilist rapsimist vähemaks, beebi silmad pöördusid ilmsest täiskõhunaudingust peaaegu pahupidi ning ta jäi magama. Natukese aja pärast ärkas aga ikka. Järelikult ta tahaks magada, ent ei saa, taipasin.
Viimase katsena – ja praegu imestan, miks ma seda varem ei kaalunud – proovisin veel üht nippi. Pärast tissitamist ja pudelit tõstsin unise imiku õlale, krooksutasin, mässisin ta teki sisse ja uinutasin süles kiigutades. Seejärel panin ta voodisse ja sättisin tema ülakeha veidi kõrgemale, et hingamisteed korralikult vabad püsiksid. Pärast seda katset hakkas beebi öösiti aina pikemalt magama.
Nüüd tean, et teda vaevasid tühi kõht ning ebamugavustunne toitmise järel – krooksud ja toidu tagasiheide. Kui tavaliselt krooksutasin beebit vaid päeval, siis nüüd teen seda öösiti ka siis, kui titt näib olevat uinunud. Ning praegu, kui lapsel on käsil neljas elukuu, magame öösiti sügavalt ja mõnuga.
Nii tuleb parem uni
● Enda ergutavad joogid tasub asendada marjamahla ja ravimteedega.
● Ema peab saama puhata, mis sest, et kodu pole alati kõige paremas korras.
● Lapse magades on tema hapnikuvarustatuse seisukohalt oluline, et hingamisteed püsiksid korralikult lahti. Parem, kui ta selili ja kõhuli ei magaks. Nii võivad ahtad hingamisteed pitsuda ning tekib hapnikupuudus.
● Vajadusel tuleks panna madratsi alla umbes 5 cm kõrgune tugi, et madrats päitsi poolt veidi üleval oleks. Selleks sobib näiteks kiirköitja.
● Imikul ei tohiks kunagi lasta selili lutipudelist imeda. See põhjustab alarõhku keskkõrvas ja soodustab mitmesuguste kõrvapõletike teket.
● Kindlasti tasub olla valvas allergiate suhtes. Vajadusel tuleks leevendada beebi gaasivalusid massaaži ja soojakotiga.
● Imiku ainevahetus on tundlik. Nii võib und parandada ka soolebakteripreparaat (nt Lactophilus või Gefilus).
● Tähtis on kindel päevarütm.
Allikas: Raisa Vuohelaineni “Suur uneraamat” (Tänapäev, 2001)
