Tegelikult hakkas Maret toidupäevikut pidama juba sünnitusmajas, kus pani kirja, millal Matilda sõi, kummast rinnast ja kas ta oli päevase D-vitamiini annuse kätte saanud.
Kui tütar oli viiekuune, otsustas Maret hakata üles märkima lisatoiduga seotud kogemusi. "Üheks põhjuseks olid ringi hiilivad allergiad. Ei tea ju ette, mille vastu lapse organism protestima hakkab. Päevikust on hea kohe vaadata, mida menüüs muutma peaks," meenutab Maret.

Teiseks põhjuseks, mis ilmselt paljusid emasid kummitab, oli - mida siis ikka lapsele anda ja kuidas. "Ütlen ausalt, et minu peas valitses segadus," tunnistab Maret. Loetud kirjandus ja vanaemade-tädide surve ei teinud olukorda paremaks.

Näiteks on üldine soovitus anda lisatoitu kuuekuusele lapsele, kes võiks kohe sööma hakata erinevaid köögivilju. Samas tasub last harjutada iga uue toidu ja maitsega nädal aega. Seitsmekuuselt võiks katsetada juba järgmiste toitudega. "Kust kõik need harjutamisnädalad võtta, kui väike tegelane saab algul uusi roogi vaid korra päevas?" tekkis Maretil küsimus. Aga vaatame, kuidas väike Matilda lisatoiduga harjus.

Viiekuuselt esimene püree

"Matilda sai esimest korda püreed, kui oli viis kuud ja viis päeva vana. Tooraineks oli maitsev köögivili - suvikõrvits, mille ma ära hautasin ja püreestasin ning millele lisasin tuttava maitsega rinnapiima. Matilda proovis, lasi suus ringi käia ja ajas osa välja. Mingi osa neelas alla. Järgmisel päeval andsin talle jälle paar viilu suvikõrvitsat. Nahal muutusi ei tekkinud ja kolmandal päeval oli menüüs lillkapsas.

Edaspidi hautasin veel kartulit, õuna, riisihelbeid ja lisasin veidi banaani. Neid aineid kombineerides tulid täitsa mõnusad toidud. Kartulit ja banaani küll koos ei soovitata anda, sest need võivad kõhu kinni panna, aga minu lapsele meeldis see segu eriti. Köögivilju vahetasin iga paari päeva tagant.

Olin otsustanud lapsele ise süüa teha, aga sellisest lusikatäie kaupa toidutegemisest sai juba üsna algul villand ja hakkasin uusi lahendusi otsima. Mulle ei sobinud, et hakkan poest purkide kaupa titetoite koju vedama - igaüks tahab teenistust saada ja eriti hea müügiartikkel tundub olevat beebidele mõeldud kraam. Lisaks veel koju kogunevad väikesed tühjad pandimärgita purgikesed, mida ringlusse tagasi ei taheta, ja klaasi lihtsalt ära visata pole ka nagu õige.

Tootjad panevad puusse

Nii ma läksingi suurimasse kohalikku toidupoodi ja veetsin mitu tundi titetoitude riiuli ees, kirjutades üles, mida erinevate tootjate purgid sisaldavad. Sain päris hea ülevaate ja samuti tabasin mõned tootjate möödalasud. Näiteks pole mõtet kuuekuuse lapse toitu pakendada 200grammisesse purki, sest ta ei söö sellest pooltki ära. Laste toidu säilitamistingimused on aga õiglaselt karmid. Paljude beebide lemmik porgandimehu on müügil pooleliitrises purgis, mis on väikse lapse vajadusi arvestades umbes sama kui kolmeliitrine purgitäis suurele inimesele. Mehu soovitatakse anda algul vaid üks teelusikatäis kaks korda päevas ja kogust järk-järgult suurendada. Pärast avamist säilib mehu aga külmikus kõigest kolm ööpäeva. Samuti pani mind mõtlema, kas väiksele lapsele ikka tasub anda purgitoitu, mis sisaldab gluteeni.

Kui olin valmistoitude tudeerimise poes lõpetanud, ostsin lillkapsast, spargelkapsast, porgandit, suvikõrvitsat ja muud, hakkisin peeneks ja panin sügavkülma. Iga päev sain sealt võtta sobiliku portsjoni. Nüüd tundus elu juba lihtsam ja ka Matildale sobis see variant hästi - tooraine oli alati värske ja laps polnud kordagi haige.

Mitmekesine toit

Püüan ise samuti tervislikult toituda ja helvestest-tangudest tehtud puder on meil igapäevane hommikusöök. Kui Matilda oli saanud kaheksakuuseks, nägi meie ühe päeva menüü välja järgmine: hommikul rukkihelbepuder ja rinnapiim, vahepeal veidi banaani või õuna ning lõunaks porgandi, spargel- ja lillkapsa püree koos peenestatud sealihaga ja kõrvale mahl.

Kuidas sellist killukest liha lapse toidu sisse saada? Iga päev ju seda keetma ei hakka. Mina lahendasin olukorra nii, et ostsin poest taisemaid lihatükke, häid rauaallikaid (näiteks strooganovi või guljašši), keetsin need koos maitseainetega, aga ilma soolata ära, hakkisin peeneks ja panin jääkuubikurestiga sügavkülma. Resti otsale kirjutasin, kas seal on kala-, sea-, veise-, kana- või lambaliha.

Kui saabus aeg süüa teha, panin lihakuubiku fooliumiga pliidikuumusse. Seal ta siis sulas, samal ajal kui köögiviljad haudusid. Aeg-ajalt lisasin lapse lõunaroale ka lusikatäie oliiviõli, mis pidi aju arengule hästi mõjuma.

Rinnapiima sai tütar kümme kuud ja seejärel umbes kolm kuud piimasegusid, mille järel hakkasin talle andma poepiima.
Üheteistkuuselt sõi Matilda juba üsna mitmeid asju. Sellegipoolest tegin tema toidu eraldi, soolata. Näiteks hommikuks oli tatrahelbepuder, lõunaks kartul, lillkapsas, petersell, spinat ja kanaliha. Kõrvale jõi ta mahla. Pärastpoole krõbistas riisiküpsist ja sõi jogurtit.

Kümme putru tabelis

Praegu on Matilda aasta ja kaheksa kuud vana ning sööb samu roogi mis ema-isagi. Jah, kui suurtel tekib isu hiina või mehhiko toidu järele, teen Matildale oma roa.
Hommikuti sööme endiselt putru ja peame kapiuksel pudrutabelit. Seal on kümme varianti, millest vaid üks on kaerahelbepuder. Lisaks traditsioonilistele neljaviljahelvestele kasutame ka hirsihelbeid ja maisimannat.
Muuseas, Matilda on vaid korra elus olude sunnil viinerit söönud. Kui juhtume väljas söömas käima, on kindlam pakkuda talle enda taldrikus leiduvat kui tellida söögikohtade hitti - lastepraadi, mis koosneb friikartulitest, viineritest ja ketšupist. Poes on valikut piisavalt ja kellel vähegi viitsimist, saab hakata oma lapsele juba maast madalast tervisliku toitumise osas eeskuju näitama."

LISATOIDUGA HARJUTA VÄHEHAAVAL

Reet Raukas, lastearst

Matilda ema on tütart väga hästi toitnud ja ka uute söökide omaksvõtt on läinud ladusalt.

Millal alustada?

Uuringutega on tõestatud, et rinnalapsed vajavad tahket toitu siis, kui nad on saanud kuus kuud vanaks. Lisatoiduga võib alustada varem, kui rinnal hästi sööv laps ei võta kaalus juurde või jääb pärast söögikorda nähtavalt näljaseks. Samas tuleb arvestada, et enne nelja täiskuud (16 elunädalat) ei või anda ühtegi lisatoitu, sest imiku soolestik ei suuda neid veel seedida. Aastane laps võiks süüa sama toitu, mida ülejäänud pere.

Kuidas alustada?

Lisatoitude kasutuselevõtt tähendab lapsele uusi maitseid ja tekstuure. On titasid, kes suhtuvad lusikalt pakutavasse suure vastumeelsusega ja puristavad kogu söögi lihtsalt välja. Sellisele beebile tasub anda lusikatäie omakeedetud rooga, purgitoidu kaod on liiga suured.

Uue mahedamaitselise köögiviljaga oleks õige toita last 4-5 päeva, selle aja jooksul jõuavad võimalikud allergilised reaktsioonid välja lüüa. Kui üks köögivili sobis, saab sellele lisada teise. See tähendab kahest erinevast viljast valmistatud püreed. Ja 4-5 päeva pärast võib lisada veel ühe. Kolmest köögiviljast saab teha juba väga erinevate maitsetega püreesid, varieerides nende koguseid.
Kui lapsele lisatoidud maitsevad, ei maksa toidukoguseid kiirelt kasvatada. Kärmelt portsjoneid suurendades võib beebil kõht kinni minna.

Millal sobivad puuviljad?

Lisatoite andes on eesmärgiks, et laps saaks tahket lõunaeinet. Puuviljad on pigem magustoit või oode, seega pole põhjust neid esimesena pakkuda. Lastel on magusataju kaasasündinud, edaspidi võivadki nad tahta vaid magusat. Kartuli-banaanipüree pole tavapärane eestimaine lõunasöök. Pigem võiks pakkuda kartuliputru ja hiljem banaani magustoiduks.
Kirjanduses leidub ka artikleid, mille kohaselt alla aastastele ei pruugiks üldse banaani pakkuda, kuna seal on palju nitraate. Kui arvestada portsjonite suurusi, siis imikud tõenäoliselt siiski liigseid nitraadikoguseid ei saa.

Kuidas alustada putrudega?

Gluteen on teraviljades - nisus, rukkis ja odras - leiduv valk. Seda sisaldavaid toite, putrusid, ei soovitata lastele, kes on nooremad kui kuus kuud. Kui pakkuda eelsoodumusega inimesele liiga vara teravilju, võib esile kutsuda raske haiguse, glutee­nentero­paatia ehk tsöliaakia tekke noores eas. Valmis imikutoitudest leidub gluteeni vaid neis, mis on mõeldud vanematele kui kuuekuustele.
Putrusid tuleks algul valmistada ühest helbest või pudruainest. Kui võtta kohe nelja- või viieviljahelbed ja lapsel tekib mõni ebasoodne reaktsioon, ei ole võimalik selgeks teha, mis seda põhjustas.

Kas purgitoit sobib?

Valmis imikutoidud on mõeldud kergendama ema elu. Päev imikuga võib olla nii tihe, et pliidi juurde süüa valmistama ei jõuagi. Ent laps vajab süüa igal juhul ja siis on purgitoit omal kohal. Porgandimehu müüakse pooleliitristes purkides, pidades silmas sellest innustunud täiskasvanuid. Imikutele müüakse mehu ka väiksemas koguses.

Kas tasub külmutada?

Kui ema valmistab lapse söögi ise, on külmutamine omal kohal. Juurviljatoitu jõuab ikka lapsele keeta, kuid iga päev teelusikatäit liha hautada mitte. Külmutatud liha kasutades saab varieerida erinevaid lihasorte, nagu tegi ka Matilda ema.

Mis sobib joogiks?

Lehmapiima sobib joogiks anda aastasele lapsele. Varem võib piima lisada toitu tehes selle sisse. Hapupiima ja jogurtit soovitatakse ettevaatlikult pakkuda kümnendast elukuust.
Mahla võiks hakata andma siis, kui laps oskab ise tassist juua. Esimesel eluaastal ei pruugiks lapse menüüs üldse mahla olla. Rinnapiimast saab ta oma vedeliku kätte. Kui laps sööb juba mitmel toidukorral lisatoitu, võib talle janukustutajaks pakkuda puhast vett. Mahla asemel võiks laps süüa puuviljapüreed, milles leidub ka viljaliha.