Paigas päevakava teeb elu lihtsamaks
„Kõigepealt panime paika beebi hommikuse ärkamise, lõunase pikema uneaja ja õhtuse ööune. Siis vaikselt sättisin lapsi sobivasse rutiini, vajadusel une- ja ärkamisaegu poole tunni kaupa nihutades. Jälgisin ka, et õhtuse viimase une ja ööune vahele jääks piisavalt ärkveloleku aega,“ räägib enda kogemusest beebile rutiini seadmisel kahe lapse ema Eret Kallas (33).
Naine oli juba enne esiklapse Atsi sündi (praegu 3 a 10 k) kindla rutiini ja päevakava usku ning viis end kurssi eri teooriatega. “Noppisin raamatuist üles need tõed, mis mulle kõige õigemad tundusid,” nendib ta, “ja püüdsin neid rakendada.”
Pesamuna Triinuga (4 k) jätkas naine sama rada, kohandades oma arusaamu ja pojaga saadud kogemusi pisitütre vajadustega. Esimesel paaril elukuul elad paratamatult imiku rütmi järgi,” räägib Eret. “Edasi oli meie pere jaoks kõige olulisem, et beebi jääks unne kindlatel kellaaegadel. Uneaegade järgi kujuneb päevakava, mis muutub sujuvalt koos lapse kasvamisega. Kui päevaplaan on enam-vähem paigas, on lihtsam oma käimisi ja tegemisi planeerida – ei pea näiteks unise lapsega väljaspool kodu toimetusi ette võtma.”
