Kristiina Heinpõld (36) pole raatsinud ühtki oma neljast lapsest üksi voodisse panna. Cathy (18), Cathlyn (15), Gert (9) ja Andreas (6 kuud) on kõik beebina mõnuga tema kaisus põõnanud.
“Beebi vajab lähedust ja ema kõrval tunneb ta end kõige turvalisemalt,” otsustas Kristiina kohe, kui esiklaps sündis. Esimesel eluaastal on tema juures maganud kõik lapsed. Neil kõigil on olnud muidugi ka oma voodid, kus nad on vajadusel viibinud.
Naine leiab, et koos magades on mugavam last imetada ja beebi uinub kiiremini. “Öö sujub meil pisipojaga väga rahulikult,” räägib ta. “Andreas läheb magama kell kümme ja öösiti ärkab tavaliselt vaid paar korda söömiseks.” Põhjusetut nuttu ja rahutust ei ole.
Rahulikum uni
Kristiina mees Andry (39) töötab välismaal. Kui kaasa kodus on, magab poja oma voodis – muidu läheb kitsaks ja keegi võib end beebile peale keerata. Selleks, et poeg siis suurt vahet ei tunnetaks, on tema võrevoodil üks külg alla lastud ja säng vanemate voodi vastu lükatud.
Kristiinale toovad sellised ööd kaasa rohkem sehkendusi. Laps tuleb söötmise ajaks võrevoodist välja tõsta ja pärast vaikselt tagasi panna. Beebi uni on katkendlikum. “Võtan tal siis käest kinni ja panen oma pea tema kõrvale, kuniks ta uinub,” räägib nelja lapse ema.
Naine tunnistab, et kui poeg kõrval magab, on ema uni küll erksam (ikka see pealekeeramise hirm!), kuid kokkuvõttes on ööd rahulikumad. Tulevikus võib koos tudumise miinuseks osutuda vaid see, et laps on ema juures nii harjunud, et kui tekib vajadus ta mõne lähedase hoolde jätta, ei tule magamisest midagi välja.
Sellele, kui keegi oma lapse teise tuppa magama paneb, Kristiina viltu ei vaata. Küll leiab ta, et lastel on ju suurtena maa ja ilm aega eraldi voodis magada. Üle 1,5–2 aasta ta pisipojaga koos siiski magada ei plaani. Kui poeg enam rinda ei saa, oskab ise voodisse pugeda ja sealt ära tulla, on aeg oma voodisse kolida. Kaissu tulla võib aga ka siis!
Kairi lugu: laps kohe oma tuppa
Kairi Jalaka (33) mõlemad lapsed Aiki (12) ja Reio (6 kuud) on sünnist saati oma toas maganud. Terve pere puhkab end niiviisi korralikult välja, kiidab naine. Beebiemme jaoks kadestamisväärne olukord!
Kairi esimene laps sündis 12 aastat tagasi, kui naine oli kõigest 20. Oli see nooruse uljusest või muust, aga abikaasa Aivari (37) ettepanekuga, et beebi võiks sünnist saati magada oma toas ja oma voodis, oli Kairi päri. Korteris olid ema-isa ja lapse magamistuba kõrvuti, nii et tita kuulmisega probleeme ei tekkinud.
Haiguste ajal võttis Kairi tütre kaissu. “Paraku ei maganud ma siis absoluutselt. Kartsin, et keeran end talle peale.” Kui tütar tervenes, viis Kairi ta enda tuppa tagasi. Esialgu käis ema küll iga krõpsu peale vaatamas, mis toimub, või liiga pika vaikuse korral kuulamas, kas tüdruk hingab, aga see möödus.
Beebipojaga võtab Kairi kõike juba rahulikumalt. Kuigi nüüd elatakse oma majas, kus magamistoad on üksteisest kaugemal, lasevad hea kogemus tütrega ja katsikukingiks tellitud beebimonitor kõigil korralikult puhata. Kairi arvab, et iga terve lapse võib kohe oma tuppa magama panna, kuid see peab sobima kogu perele. Ja ema peab olema ärksa unega.
Head lapsed
“Hetkel on meil küll natuke ebamugavam, sest Reio teeb kasvuspurti ja ärkab öösel iga paari tunni tagant ning tahab süüa,” räägib Kairi. “Kui kasvuspurti pole, on aga mõlemad lapsed head magajad.” Poeg pole ka öösel lutilaps, nii et kui lutt suust välja pudeneb, pole sellest midagi. Kui aga tütrel imikueas lutt vahel öösel maha kukkus, oli nutt lahti ja ema pidi jooksma.
“Pojaga pole ma väsimust tundnudki,” rõõmustab Kairi. Hommikul, kui abikaasa tööle läheb ja poiss ärkab, võtab Kairi ta enda juurde, et und pikendada. Abikaasa Aivar ei kuule üldse, kui Kairi öösel lapse juures käib, et pojale süüa anda. Saab hommikul puhanuna tööle minna ja kui koju tuleb, tegeleb beebiga.
Eraldi muretum
Et esiklapse Aikiga oli Kairil hea kogemus, tundus talle ainuõige panna ka poeg kohe eraldi tuppa. Tütrel polnud väiksena oma toa vastu midagi. Küll on esinenud perioode, kus suuremaks saanud tüdruk on kaubelnud, et tahab emme või issi kõrval tuttu jääda, kui vanemad näiteks kauem telerit vaatavad. Seda mõnu võib mõnikord ikka lubada – hiljem transporditakse magama jäänud laps vaikselt oma tuppa.
“See on iga ema enda valik, kas magada beebiga koos või mitte. Meist ei magaks keegi niimoodi välja,” tõdeb Kairi.
Mariliisi lugu: liiga pikalt koos
Anonüümseks jääda sooviv Mariliis (30) leiab, et algul on loomulik ja mugav lapsega ühes voodis magada... kuid seda aega ei tohi liiga pikaks venitada, nagu tal tütrega juhtus.
“Voodi on meil piisavalt lai ja beebi jaoks turvaline. Lihtne on teda niiviisi öösel sööta, kussutada, mähkmeid vahetada,” loetleb koosmagamise plusse seitsmeaastase tütre ja üheksakuuse poja ema Mariliis.
Kui tütar sai kolmekuuseks, ostsid vanemad talle hälli, kuid seal magas laps vähe. Hiljemalt kell kaks öösel oli tita ema-isa vahel tagasi. Mariliis tunnistab, et ei pidanud ühes voodis olekut suureks probleemiks ja lapse edasi-tagasi tõstmisega vaeva ei näinud. Terve pere põõnas mõnusalt koos.
Aasta-pooleteise vanuseks saanuna magas tütar oma võrevoodis päeval ja vahel harva kaheni öösel. “Siis laiutas juba meie voodis,” muigab naine. “Püüdsime sellal last esimest korda eraldi voodiga harjutada. Lugesin raamatutest nii-öelda külma kalkuni meetodist, kuid üle ühe õhtu ma tütre nuttu taluda ei suutnud.”
Viienda eluaastani ema voodis
Ema-isa proovisid tütart taas eraldi voodiga harjutada, kui too oli kaheaastane. “Tulemuseks oli see, et laps kükitas voodinurgas ja nuuksus, et tahab emme juurde, aga ise tulla ei julgenud,” meenutab Mariliis. Ja laps magas edasi ema-isa vahel.
Järgmine katse oli tüdruku neljaseks saades. “Magasime madratsil tema voodi ees, kuid ta polnud ikkagi nõus omaenda voodis uinuma,” räägib naine.
Nii jäi ta vanemate voodisse viieaastaseni. Mariliis oli siis kuuendat kuud rase ja kartis, et 125 cm pikkune ja 25kilone laps võib teda kõhtu müksata. Selle argumendiga saadi laps lõpuks vanemate voodi kõrvale oma sängi.
Siiski ärkas tütar öösel üles ja palus emal end kaissu võtta. Kaissu ta ka sai. Kuueselt läks tütar sunnita oma tuppa. Kahe nädala pärast tekkisid aga halvad unenäod ja uinumisraskused. “Ilmselt oli see kõigi asjade kokkulangemine – uus laps, uus elukoht, uus tuba, lisaks lähedusevajadus,” arvab naine. Praegu magab tütar taas oma voodiga ema voodi kõrval. Ema-isa vahel on aga üheksakuune beebi.
Teise lapsega teisiti
Mariliis tunnistab, et beebiga koos magamine talle sobis. “Sain kontrollida, kas tütar hingab korralikult, ega tal palav või külm pole, reageerida ta nutule, tekki kohendada.”
Ta lisab, et võib-olla lükkas kartusele, et beebiga võiks midagi juhtuda, hoogu juurde see, kui nad viienädalase tütrega hapnikupuuduse tõttu haiglasse sattusid. Seetõttu kippus ta last rohkem kontrollima, kuigi ka niisama oli mõnus väikse tegelasega sängi jagada. Aja jooksul kujunes koosmagamise miinuseks siiski ruumipuudus – pidevalt oli alateadvuses pinge, et ei tohi end väga keerata.
Poja tahab Mariliis eraldi voodisse suunata kohe, kui ta enam rinnalaps pole. “Ei taha õiget aega maha magada nagu tütrega,” möönab ta. “Aastaselt on ka lapsel endal oma voodis mugavam.”
Lapsel on kaisus turvaline
Sünni järel on beebi loomulik ja parim koht ema vahetus läheduses, nendib ämmaemand ja imetamisnõustaja Ülle Lember.
Lähedus käivitab tital arengu ja kasvamise loomulikud mehhanismid: imemise-söömise ja isegi füüsilise aktiivsuse. Ema ligidal on lastel parem hingamisrütm. Südametöö ja kehatemperatuur püsivad stabiilsena. See on nii esimesel eluaastal ja hiljemgi.
Koos magades tajub ema lapse hingamist ja teisi elumärke isegi läbi une – see ongi emainstinkt. Paljud emad ärkavad kohe, kui beebi hingamisrütm muutub või kostab kahtlasi helisid. Enamasti selgub, et tegu on asendivahetuse tõttu või läbi une tehtud liigutuste ja häältega.
Mõnikord võib aga lapsel tõesti midagi viga olla. Algav haigus, allergiahoog või voodisse unustatud mänguasi võivad tekitada hingamistakistuse. Siis saab kõrval olev ema kohe abi anda. Teises toas olev vanem ei pruugi hädas last kuulda.
Ema saab puhata
Esimesed pool aastat kaisus magamine on ema jaoks üks lihtsamaid viise end välja puhata. Imetamisel erituvad hormoonid soodustavad kiiremat uinumist ja peagi harjuvad emad kohe uuesti magama jääma, kui on lapse rinnalt pannud.
Lapsega voodi jagamist võib endale lubada kahel põhjusel. On uuritud koos lapsega magavate emade und ja selgub, et juba esimestel sünnijärgsetel nädalatel ema ja lapse unerütmid ühtlustuvad ning kujuneb välja ühine unes liikumise rütm. Pärast imemise lõppu pööravad beebid alati rinnast, seega ka emast eemale. Emad pööravad unes aga titast eemale. Seega pole vaja karta, et ema end lapsele peale keerab.
Kui koos magamine üldse ei sobi, võib beebi võrevoodi panna ema voodi kõrvale nii, et ema ulataks öösel püsti tõusmata last puudutama. Eriti mugav on, kui beebi võrevoodi on ema voodiga samale kõrgusele tõstetud ja selle emapoolne külg eemaldatud.
Igaüks omal ajal
Mõned lapsed uinuvad 4–5 kuu vanuselt oma voodis lihtsasti, teised mitte. Oma voodi ei peakski selles vanuses eesmärk olema. Üle pooleaastast last võib proovida panna õhtul eraldi voodisse, aga ei maksa eeldada, et ta jääb sinna terveks ööks.
Eraldi voodiga ei ole mõtet hakata harjutama last, kes ärkab igal ööl paari tunni tagant, näiteks hammaste tuleku ajal 5–7 kuu vanuses. Enamasti sobibki eraldi voodiga harjutamiseks veidi hilisem aeg, kui laps on 9–11kuune.
Tegelikult võib laps emaga samas voodis magada terve 1. eluaasta ja kauemgi. 2. eluaastal jääb öiseid ärkamisi vähemaks ja siis võiks mõelda lapse eraldi sängi magama panekule. 3. eluaastal võiks laps juba oma voodis magada. Lapse mina kujunemine nõuab teatavat emast eraldumist.
Alla kolmeaastane laps oma tuba ei vaja. Sinna magama minek võiks toimuda 2,5–3,5aastaselt. Siis on laps juba nii suur, et suudab ka teisest toast häälekalt võimalikest muredest märku anda.
Koos magamine ohutuks!
Kui otsustad beebiga koos magada, järgi ettevaatusabinõusid.
• Voodi madrats olgu sile, ühes tükis ja mitte väga pehme (vesivoodi ei sobi).
• Üleliigsed padjad olgu voodist eemaldatud, on vaid padjad ema ja isa pea all.
• Voodi küljel on piiraja, mis ei lase beebil üle ääre veereda. Sobib spetsiaalne voodiküljekaitse või ka beebi võrevoodi. See peab olema korralikult paigal, et lapse raskus seda eemale ei nihutaks.
• Kui beebi magab ema-isa vahel, on isa ja lapse vahele asetatud piiraja, mis ei lase isal unes end liiga kaugele keerata. Hästi sobib kõvem rullikeeratud tekk (mitte pehme padi).
• Vanemad, kes magavad beebiga ühes voodis, ei tohi tarvitada ravimeid (eriti unerohtu), alkoholi ega muid uimastavaid vahendeid.
Õiget valikut ei ole
Emad FBs arvavad:
Helin: Enne oma beebi sündi olin lapsega koos magamise täielik vastane. Et tita harjub ära ja ei tahagi pärast oma voodisse. Nüüd on minu arvamus leebem. Meie poja magas esimesed kaks kuud öösiti oma voodis ja varahommikul tuli kaissu; praegu, üheksakuusena, magab kogu aeg oma voodis. Olen seda meelt, et kui laps vajab ema soojust, peaks võtma ta enda kõrvale. Beebid vajavad hoolitsust ja õrnust.
Sigrid: Minu pooleaastane poeg Romet magas esimesel elukuul nii päeva- kui ööuned meie kaisus. Ma lihtsalt ei suutnud teda hälli panna – iga kord karjus ta hüsteeriliselt. Kolmandal kuul panime lambavilla lapse voodisse ja tita hakkas päeval seal magama. Nüüd jääb ta ka ööunne oma voodis, ent kui ta öösel nutma hakkab, tõstan ta meie voodisse sööma ja jääme mõlemad magama. See on minu laiskus, et öösel ei tõuse ja ei kussuta poega uuesti magama.
Marielle: Kindel vastane ma koos magamisele ei ole. Minu mõlemad lapsed on aga oma võrevoodis maganud, minuga ühes toas, sest nii on kõigile mugavam. Nad magavad 9–10 tundi jutti ja vahepeal ei ärka.
Kairi: Ühes voodis on muidugi mõnus, kui selline soe sepik kaisus magab. Samas ma usun, et nii ei puhka kumbki korralikult välja. Beebi rabeleb rohkem ja ema on pidevalt poolärkvel.
Laura: Kui mees on pikemalt ära, magan beebiga koos, lisaks veel koer. Laps magab minust suhteliselt kaugel, saan laiutada. Nii on teda mõnusam imetada, ei pea võrevoodist välja tõstma. Kui mees on kodus, võtan tita enda juurde, kui mees on hommikul tööle läinud.
Helen: Meie seitsmekuusel pojal oli kohe algusest peale oma tuba, kuhu mina sisse kolisin, et issi saaks välja puhata. Beebil on seal oma voodi ja minul lai voodi tema kõrval. Õhtuti jääb laps oma voodis magama ja sõltuvalt ööst magab seal kella kaheni või isegi kuueni. Kui ärkab enne söögiaega ja oma voodis enam uinuma ei soostu, võtan ta enda juurde suurde voodisse. Mõni öö tahab tita rohkem kaisus nohiseda, mõni öö piisab tundest, et emme lähedal on. Kui poiss saab suuremaks, kolin ise tema toast välja. See on kergem, kui et tema uue toaga harjuma peaks.
