Rahutu beebi

Kui lapsel on ebamugav (külm, soe, nälg, üksindus või mähe märg), on tema nutt tugev ja nõudlik. Haiguse ajal väljendab lapse halba enesetunnet kas kaeblik ja viril nutt või suure valu puhul äge nutt.

Niisiis, kui beebi nutab, tuleks esimese asjana üle vaadata, ega tal kõht tühi pole. Osal lastest on suurem imemisvajadus ja kuigi nad on punu täis söönud, tahavad nad veeta rohkem aega ema tissi otsas. Kontrollida tasuks sedagi, kas lapse pepu pole märg. Võib-olla on tal liiga soe või külm. Vahest ei meeldi talle valgus – see on kas üleliia hämar või ere.  Päevasel ajal vajab beebi samamoodi heledat valgust nagu meiegi, uneajal hämarust ja vaikust.

Kui kõik-kõik on lapse jaoks tehtud, aga ta on ikka rahutu ja nutab pidevalt, võiks ema – nii palju, kui väsimus lubab – jälgida end kõrvalt. Ema liigne stress ja pinges olek kanduvad lapsele üle. Erutusega sagenevad hingamine ja südamelöögid, lapses tekitab see hirmu. Sageli on noored emad päev läbi üksi kodus, neil pole kellegagi oma mõtteid jagada. Kui murekoorem hakkab üle pea kasvama, tuleb abi saamiseks pöörduda perearsti poole. Koos leitakse lahendus.

Tavalisemad põhjused

Mõned imikud nutavad rohkem ning sellel võib olla mitmeid põhjusi.

Gaasivalud algavad 2–4 nädala vanuselt ja kestavad kolmanda elukuuni, vahel ka kauem. Laps on näost punane, vehib käte ja jalgadega, karjub kõigest väest. Nutuhood võivad alata eri aegadel, kõige sagedamini esineb neid õhtupoolikul. Nutt võib kesta mitu tundi. Laps keeldub söögist, ei jää magama. Kõigele vaatamata pole suureks muretsemiseks põhjust: gaasivalud on episoodilised, beebi areneb hästi ja võtab kaalus juurde.

Imetav ema võiks üle vaadata oma menüü. Gaase tekitavad näiteks hernes, õun, kapsas ja liiga palju piimatoite. Siiski esineb gaasivalusid sagedamini hoopis kunsttoidul olevatel imikutel. Valusid leevendab kõhu masseerimine (küsige perearsti käest masseerimisvõtet). Samuti teeb head õlikompress. Soojendage õli 36–37 °C-ni, pange sooja õli lapp lapsele kõhu peale, katke kiletüki, vati ja marliga. Soolegaaside väljutamist kergendavad ka apteegi käsimüügist saadavad koolikutilgad.

Hambavalu. Öeldakse, et kui gaasivalud lõpevad, tulevad hambavalud. Rohkem on muret nende lastega, kelle hambad lõikuvad hilja, pärast 8.–9. elukuud. Sageli nutavad beebid just öösiti.

• Hästi aitavad hambavalude puhul valuvaigistavad geelid Kamistad ja Galgel, mis teevad hella igeme tuimemaks. Geele saab apteegist retseptita. Nahaärritus. Lapse võib nutma panna mähkmedermatiit. Samuti on mõnikord rahutud allergilised imikud, kelle nahk sügeleb ja kipitab.

• Proovige mõnda teist mähkmesorti, ravige kahjustatud nahka. Kui seegi ei aita, minge üle riidest mähkmetele. Küsige nõu arsti käest.

Muid põhjusi

Refluks- ehk toidu tagasivoolu haigus. Enamikul imikutest tuleb toit pärast sööki tagasi. Reflukshaiguse puhul tuleb toit tagasi koos maohappega ja see ärritab lapse söögitoru. Beebi nutab valu pärast.

• Siin aitavad arsti soovitused: õige toitmisrežiim, sobiv asend pärast söötmist, et vältida toidu tagasitulekut, jne.

Neuroloogilised probleemid. Põhjuseks võivad olla ema rasedusaegsed terviseprobleemid või sündimisel tekkinud kerge hapnikupuudus. Selle tulemusena on imiku närvisüsteemi erutus-pidurdusprotsesside tasakaal häiritud. Laps võib ööpäevaringselt nutta ja olla pahur. Tavaliste vahenditega on raske beebit rahustada.

• Kindlasti peab mureküsimust lastearstiga arutama!

Ainevahetus. On tõestatud, et imik võib olla rahutu vitamiinipuuduse tõttu. Kui ema pole raseduse ja imetamise ajal söönud liha, võib lapsel tekkida B12-vitamiini puudus. See omakorda muudab imiku rahutuks.

• Ema peab muutma oma söömisharjumusi. Imikule määrab arst ravi.

Seedetraktihaigused. Viirushaigustest on tavalisemad rotaviirused ja adenoviirused. Halva enesetunde ja nutuga kaasnevad palavik, kõhulahtisus ja/või oksendamine.
Lapse öise nutu ja rahutuse põhjuseks võib olla ka lamblioos ehk rahvalikus kõnepruugis maksalutikad. Beebi on saanud haiguse kas emalt või hoidjalt. Siit järeldus: lapsega tegeldes tuleb käed kogu aeg puhtad hoida. Samuti on lubamatu tõmmata tita lutti või lusikat oma suust läbi. Suurem laps, kes ringi roomab, võib saada nakkuse muidugi ka mujalt.

• Kõigi suuremate kõhuhädadega tuleb pöörduda arsti poole!

Kõrvapõletik. Beebi äkilise rahutuse põhjuseks võib olla kõrvapõletik. Laps on muidu olnud rahulik, kuid korraga hakkab nutma ja teda on võimatu vaigistada. Beebi võib keelduda söömast, kuna tal on valus imeda. Kõrvapõletikule eelneb reeglina nohu.

• Kui muidu rahulik laps hakkab ootamatult ägedasti nutma, tuleb nõu pidada arstiga.

Rahhiit. Sellegi haiguse üks sümptomeid on rahutus. Ometi ei maksa rahhiiti kahtlustada juhul, kui beebi on saanud igapäevaselt D-vitamiini.

Kogemus aitab

Doktor Haide Põder on kolme lapse ema. Tema esimene laps oli rahutu ja nuttis palju, teine oli rahuliku loomuga, kolmas jälle rahutu. Nüüd, kus lapsed on juba suured, tõdeb ema: esimene ja kolmas laps ongi temperamentsema iseloomuga kui keskmine.
Noort ja kogenematut ema pani esimese lapse nutt ennastki nutma. Kui ta oma hädast meditsiiniõele rääkis, soovitas too: “Oodake ja kannatage. Praegu nutate koos lapsega, kui ta kuuekuuseks saab, naerate ja olete kõik unustanud.” Medõel oli õigus, mured möödusid ajaga. Seepärast soovitab doktor kõigil noortel emadel säilitada iga hinna eest optimismi: tegemist on suurelt jaolt mööduvate hädadega, millest laps saab terveks või kasvab varsti välja.

 
RAHU, AINULT RAHU!

• Rahutu lapse puhul on oluline, et ema ise suudaks säilitada rahu. Muidu tekib ahelreaktsioon: beebi nutab, ema nutab, see paneb omakorda lapse nutma... Paanika ja üleliigne muretsemine ei aita.

• Kui tunnete, et te enam ei jaksa, minge hetkeks beebi juurest ära teise tuppa või õue. Hingake sügavalt sisse-välja ning mõelge seejärel, mida ette võtta: kas pöörduda abi saamiseks teiste pereliikmete poole või minna perearsti jutule.

• Katsuge oma päevarežiimi lapse tujudega kohandada. Olge koos temaga üleval ja magage, kui beebi magab. Nii ei murra väsimus maha.
Last rahustavad: sülle või kandelinaga kõhule võtmine, süles või turvatoolis kiigutamine, teki sisse mähkimine, käruga vaikselt edasi-tagasi liigutamine või autosõit.

• Enne arsti juurde minekut pange paari päeva jooksul kirja, millal ja kui palju laps sõi, millal kakas, magas ja nuttis. See aitab arstil paremini olukorrast ülevaadet saada.

• Ema toitumine on tähtis! Menüüst ei tohi puududa liha, sest see võib raua- ja valgupuuduse kõrval tekitada B12-vitamiini vaegust, mis omakorda võib põhjustada beebi rahutust.