„Rinnaga toitmise alane teavitustöö on omandanud agressiivse hoiaku.“
"Reaalsuses proovivad teised naised ema avalikust imetamistoast füüsiliselt välja tõsta, sest “need on imetamiseks, mitte pudeliarmastajatele,” kirjutab Christina Treier Feministeeriumis.
Imetamisnõustamisest on rohkem kasu, kui lõpeb häbistamine ja demagoogia ning algab mõistmine. Lapse vajadused ei piirdu vaid rinnapiimaga ning süütundel ei tohiks olla vanemluse juures kohta.
Rinnaga toitmise alane teavitustöö on omandanud agressiivse hoiaku, mille tagajärjel on värsked emad vastamisi survega iga hinna eest imetada
Naise otsuse taga mitte imetada võib olla sadu põhjuseid, nii meditsiinilisi ja elustiilivalikulisi kui ka psühholoogilisi. Kui imetamisest loobutakse meditsiinilistel põhjustel, näiteks imetamist mittesoovitava ravimi või haiguse tõttu, on otsus lihtsamini aktsepteeritavad. Seevastu peetakse naise psühholoogilisest profiilist ja pere elustiilist lähtuvaid põhjuseid ühiskonnas vähemkaalukateks.
Kui meditsiinivaldkonna töötajad kasutavad liialdatult dramaatilist retoorikat, et saavutada oma eesmärki, siis pole see kuigi eetiline.Rinnaga toitmine on imetajatele liigiomane tegevus ning sellele vastu vaielda oleks ebaratsionaalne. Küll aga tundub, et rinnapiima kasutegurid ja sellega toitmise pikaajaline mõju lapse arengule on laktivistide poolt suuresti ülemüüdud, jättes mulje nagu oleks rinnapiim efektiivne arstim.
Hinnang, mille kohaselt on rinnapiimaga toidetud lapsed 3–5 protsenti kõrgema IQga, on kontekstist välja rebitud, sest ei võta arvesse lapse sotsioloogilist tausta ja pärilikkusfaktoreid ning võrdub tegelikkuses hoopis IQ testide mõõteveaga. Samas perekonnas kasvanud, ent erinevalt toidetud laste erinevused terviseprofiilides on statistiliselt vähetähtsad.
Imetamine on suurepärane. Piimaseguga toitmine on suurepärane. Ükski vanem ei tohiks tunda end alaväärsena, sest on teinud oma pere jaoks sobivaima otsuse. Rinnaga toitmise strateegiad ning teavitustöö peavad muutuma vähem agressiivseteks, loobuma paternalistlikest narratiividest ja liialdatud väidetest rinnapiima kasutegurite kohta.
Loe pikka ja põhjalikku artiklit Feministeeriumist
Leiad sealt ka Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Lastearstide Liidu kommentaari.
Christina Treier on naine, feminist ja ema. Ta püüab IT-valdkonnas rakendust leidnud analüütilise mõtlemise abil lahti mõtestada lapsevanemaks ja emaks olemise väärtushinnanguid ühiskonnas.
