Ta suhtleb sinuga

Esimestel kuudel võib tunduda, et lapses on justkui automaatne signaalsüsteem. Hakkab karjuma, kui midagi läheb valesti, kui aga kõik on hästi, siis ainult nohiseb ja vaikib. Ta ei oska esialgu isegi mitte naeratada. See kõik pole juhuslikult nii seatud. Loodus on hoolitsenud selle eest, et täiskasvanud ei unustaks rahuldada lapse kõige peamisi vajadusi – sööki, mugavust ja ohutust. Eelkõige seostub lapse elus nende nõudmiste täitjana ema. Ema hääl jõudis temani juba siis, kui ta veel sündinudki polnud. Paljud lapsed võivad lohutamatult nutta, ent rahunevad silmapilkselt, kuuldes ema häält või tundes tema (ja piima) lõhna.

Talle meeldib, kui sa temaga räägid

Jutusta talle kõigest, mida ta näeb. Reageeri kõikidele muudatustele lapse käitumises, et ta mõistaks, et suhtlemine on kahepoolne protsess. Enamus emasid valib intuitiivselt erilise kõnemaneeri – laulev intonatsioon, fraaside pidevad kordused, pöördumine lapse poole. Lapsele võib esitada küsimusi ja samas ka ise neile vastata. „Mida me nüüd teeme? Läheme vanni“ ... Nii õpib väikene aru saama tegevustest ning õige pea hakkab vastuseks naeratama ja häälitsema.

Ta jälgib sind ja ootab sinu kallistusi

Pööra tähelepanu oma näoilmele. Laps hakkab väga kiiresti aru saama, kas ema on rahul või tujust ära. Inimese nägu on väikeste laste jaoks kõige meeldivam asi vaatlemiseks.
Väga olulised on ka hellad puudutused ja kallistused. Just need stimuleerivad väikelapse aju arengut. Arstid on ka tõestanud, et füüsiline kontakt üldisemalt ja eriti ja nahk-naha-vastas kontakt käivitab organismi immuunsüsteemi. Psühholoogid soovitavad rinnaga toitmise ajaks võtta seljast liigsed riided, et tekiks otsene kontakt nahaga. On tõestatud, et see suurendab näiteks rinnapiima kogunemist emadel, kellel on alguses piima vähevõitu.

Kõik teavad ka, et kiigutamine rahustab last. Ta on selliste liigutustega harjunud juba emaihus. Kiigutades oma last väldi järske liigutusi. Mõnede emade meelest on väga mugav kanda last kandelinas: ise jõuad rohkem ning lapsel on mugav ja soe olla oma ema ligi.

Õpi oma beebit tundma

Tasapisi ilmuvad vastsündinu häälde erinevad intonatsioonid ning erk ja taibukas ema õpib neid eristama. Nii nutab ta, kui on märg, nüüd nõuab süüa, nüüd aga valutab midagi. Lapse miimika võib olla üsna elav. Ent naeratus, kui laps uinub või grimassid unes on siiski reflektoorsed. Tavaliselt hakkab ta teadlikult naeratama just emale.

2,5 kuni 3 kuud. Lapsel kujuneb välja nn ärkveloleku kompleks. Suhtlemisel täiskasvanuga püüab ta vaadata tollele otsa ning ta näoilmed vahelduvad.

3 kuni 4 kuud. Kui lapsega rääkida, vastab ta mitte ainult miimika ja häälitsusega, vaid kogu kehaga. Ta liigutab rõõmsalt käsi ja jalgu. Väikene võib juba ise leida kontakti täiskasvanuga. Nüüd oskab ta muudki peale nutu abil oma soovise teatamise.

5 kuni 6 kuud. Enamus lapsi oskab juba kindlaks teha, kes on oma, kes võõras. Seejuures võivad nad võõrast nähes nutma puhkeda. Kui miski last ehmatab, siis üritab ta kõigest jõust end vastu ema suruda.

Esimesel eluaastal ei ole võimalik last ära hellitada. Kui aga saab häiritud usaldus maailma ja kõige lähedasemate inimeste vastu, võib see tulevikus osutuda talle ohtlikuks.

Allikas: Moy Rebenok