Silmatera läheb lastehoidu
Mia Graf (1,5) hüppab kasvataja sülest alla ja tuleb vastu, lai naeratus näol. Väike rõõmurull on käinud Miki-Minni hoius neli kuud ja kenasti harjunud nii hoidja kui ka teiste rüblikutega.
“Lapsesõbralikkus, turvalisus ja soodne asukoht,” loetleb ema Christina Peterson (38) kriteeriume, mida pidas oluliseks hoiukoha valikul. Talle meeldis ka, et laps võeti avasüli vastu, kuigi ta algul korralikult ei kõndinud. “Tore, et tehti mööndusi. Samuti osutus määravaks, et lapsele seal sobis. Nägin proovipäeval, kuidas tegutseb hoidja ja kuidas päev välja näeb.”
Miki-Minni tugevuseks peab ema seda, et hoius on vähe lapsi ja kindel hoidja, kes tegeleb kõigiga võrdselt. Ka Mia on olnud tubli ja harjunud ruttu, kuigi elumuutusi oli rohkesti. “Enne, kui ta pidi hoiuga harjuma, kolisime Šveitsist Eestisse, kuid kõik loksus õnneks mõne kuuga paika,” rõõmustab ema.
Christina lisab, et talle on väga tähtis, et laps tahab igal hommikul hoidu minna. “Näen, et Mia ei võõrasta hoidjat, temaga suheldakse ja ta tahab olla koos mängukaaslastega.” Öeldu tõestuseks näitab pisike naerusuu asutuse seinale joonistatud imearmsaid Mikit ja Minnit ning poeb siis kiiresti hoidja kaissu.
Mis on lastehoiu ülesanne?
Eestis reguleerib lastehoidude tegevust sotsiaalhoolekande seadus, mis ütleb: “Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.”
Seadus määratleb tingimused hoidjatele, ruumidele ja muule. Perekasvatuse Instituudi juht, kasvatusteadlane Siiri-Liisi Läänesaar nendib, et kõik see on muidugi tähtis, kuid pisikesele hoidu otsides on mitu korda olulisem, et nii väiksel lapsel tekiks hoidjaga kiindumussuhe.
Ta kinnitab, et väikelapsel võib turvatunde vähenemine või kadumine pärssida või hävitada loomupärast uudishimu (tahet uurida, õppida). Sestap on tema sõnul võtmeküsimus: kuidas leida lapsele hoiukoht, mis tagab ka turvatunde?
Turvatunne – kiindumussuhte alus
Kasvatusteadlane Inger Kraav selgitab: “Lapse esimeseks arenguülesandeks on põhiusalduse saavutamine. Lapse heaolu seisukohalt on tähtis, et tal on subjektiivne turvatunne, mille aluseks ongi kiindumuskäitumine.”
Kiindumussuhte teooria looja John Bowlby järgi tekib kiindumussuhe algselt lapse ja vanema vahel kuue esimese elukuu jooksul. Umbes 2. eluaastal on laps valmis muudeks kiindumusobjektideks. Bowlby toob sisse mõiste “turvasadam” – laps, kes tunneb end tundliku ja reageeriva täiskasvanu seltsis hoituna, julgeb minna “turvalisest sadamast” maailma avastama ning probleemide korral ka naasta.
Siiri-Liisi Läänesaar lisab, et turvaliselt kiindunud last on lihtsam hoida nii vanematel kui ka võõrastel. “Inimene, kelle esimene kiindumussuhe on olnud turvalist laadi, on usaldav, rahulik ja enesekindel.”
Ema ei kao lõplikult
Psühholoog Jean Piaget lisab, et lapse ajataju areneb tasapisi. Alles 3. eluaastaks saabub arusaam objektide jäävusest. Teisisõnu: siis mõistab laps, et kui ema läheb ära, ei kao ta lõplikult, vaid tuleb tagasi.
Enne seda võtab laps vanema lah-kumist lõplikuna, ning eriti võõras kohas võib hirm olla tugev. Teadlased Pnina Klein ja Cilly Shohet on uurinud väikelaste kohanemist ja kinnitavad: “Päevahoius käimise algus kutsub esile muutusi nii lapse käitumises kui ka tema vere hormoonisisalduses, millel võib olla negatiivne kõrvalmõju lapse immuun- ja närvisüsteemile.”
Perepäevahoid vs rühmapäevahoid
Siiri-Liisi Läänesaar nendib, et arengu seisukohalt pole mingit põhjust panna last hoidu enne 3. sünnipäeva. “Kui vanem siiski ei saa lapsega nii kaua kodus olla, võiks eelistada perepäevahoidu – hoiuviisi, kus koduses keskkonnas vaatab üks hoidja nelja-viie eri vanuses lapse järele.”
Eestis on tema sõnul siiski enam levinud väikesed rühma-päevahoiud, kus professionaalsed hoidjad tegelevad 5–10 lapsega keskmiselt 8 tundi päevas 3–5 päeva nädalas.
Last hoidu viivatele vanematele soovitab Läänesaar: “Laps peab tajuma, et hoid on turvaline koht, kus on tore käia. See eeldab ka, et tal on võimalikult suur kindlustunne – vanem ei jäta mind siia igaveseks maha, vaid tuleb tagasi.”
Lisaks soovitab ta vanemal enne lapse hoidu panekut oma tunded üle vaadata. “Lapsed on väga tundlikud ning vanema hirm või ärevus kandub üle ka järeltulijale. Seega peaks vanem panema lapse ainult sinna hoidu, kuhu ta enda sisetunne lubab teda rõõmuga jätta.”
Kiindumussuhe hoidjaga
Miki-Minni lastehoiu hoidja Kelly Kilk nendib, et talle on tähtis, et lapsed tunneksid end nende juures koduselt. “Olen lapse jaoks igal hetkel olemas, hoian, lohutan, kallistan,” kirjeldab ta oma tööd.
Inger Kraav lisab, et pisikesele on ka vaja, et rühm oleks väike, selle koosseis püsiv ja lapsel hoidjaga hea klapp. “On tähtis, et põnn leiaks hoidja, kes vastaks tema vajadustele ja kellega tal tekiks usalduslik suhe. Sestap on ka hea, kui last hooldab üks hoidja, kelle reeglid-nõudmised on alati samad.”
Siiri-Liisi Läänesaar rõhutab, et töötajate pidev vahetumine mõjub lapse turvalisusele ääretult halvasti. “Püsivus, järjepidevus, stabiilsus on nii noores eas põhitähtsad. Enne kui lapsel jõuab kiindumussuhe välja kujuneda, peab ta korduvalt kogema, et just see inimene teda aitab-kaitseb.”
Läänesaar tõdeb, et suhte kvaliteeti näitab hoidja emotsionaalne panustamine lapsesse. “Mudilase eest on ju võimalik hoolitseda ka nii, et täidad vaid ta füüsilisi vajadusi (söök, uni jne). Selleks, et tekiks tõeline kiindumussuhe, peab andma emotsionaalse panuse: olema tähelepanelik, hooliv.”
Kelly Kilk tunnistab, et naudib kiindumist oma hoolealustesse. “See on armas ja tähtis, et kiindumussuhe tekib. Laps, kes näeb, et teda hoitakse, tahab ju hoidu tagasi tulla.”
Millest lähtuda hoiukohta valides?
• Uuri teistelt vanematelt nende kogemusi eri hoidudega.
• Eelista kodulähedast hoidu.
• Uuri, kas hoiul on olemas tervise-, hügieeni- ja tegevusluba.
• Vali aasta-paarisele hoid, kus pole palju lapsi (soovitatavalt mitte üle kümne) ning kus täiskasvanu kohta ei ole liiga rohkelt lapsi (kindlasti mitte üle viie lapse täiskasvanu kohta, mis on seadusega kehtestatud piir).
• Uuri, kas hoius käivad kogu aeg samad lapsed ning seal on kindlad töötajad, kellega laps saab luua kiindumussuhte. Pidevalt vahelduva personaliga koht pole pisikesele hea.
• Päris väiksele on oluline ka rutiin. liigsed üritused-väljasõidud väsitavad last, kuigi vanemale võivad need jätta mulje hoolivusest.
• Külasta hoidu ette teatamata, siis selgub kõige paremini tegelik olukord.
• Kui sisetunne ütleb, et hoid on lapsele sobilik, siis usalda oma kõhutunnet.
Kuidas last hoiuga harjutada?
• Käi alustuseks lapsega hoius mängimas.
• Esimene kord lahku hoiust lapse juurest vaid mõneks minutiks. Pikenda äraoleku aega järk-järgult.
• Ära hiili lapse juurest minema. Kui laps märkab, et teda on petetud, nutab ta palju hullemini kui siis, kui talle lehvitad ja lahkud.
• Kui laps väljendab hoiu suhtes vastumeelsust, vaata, kuidas hoidjad reageerivad ja kas nad suudavad taastada lapse turvatunnet.
• Lapsele sisendab turvalisust ka see, kui vanem saab hoidjaga hästi läbi. Võta õhtul pisut aega, et hoius natuke koos lastega mängida ja hoidjaga lobiseda.
• Jaga hoidjaga kõike olulist, mis lapse elus juhtub: tõved, tujud, peresündmused. Kui on raskusi kasvatusküsimustes, jaga ka neid.
• Kõige parem oleks, kui lapsele kinnistataks algusest peale tema “tädi”, kellele ta võib loota. Ka ema ja hoidja sarnasus võib aidata lapsel uue olukorraga leppida.
• Väga tähtis on jääda ise rahulikuks ja rõõmsaks, see aitab lapsel kohaneda.
Allikas: Siiri-Liisi Läänesaar, Kelly Kilk
