Sinu beebi areng: teine elukuu
Selles staadiumis ei olene lapse häälitsemise kestus ja näoilmete vaheldumise sagedus sellest, kas ta vaatab täiskasvanule otsa või mitte, ta võib naeratada ka paljude teiste stiimulite, mitte ainult inimese puhul. Ent ta algatab mõnikord juba ise täiskasvanule otsa vaadates suhtlemist ja võib pilgu mujale pööramisega kontakti ka lõpetada, kirjutab Sally Ward oma ülimenukas raamatus ”Terane laps.”
Selles vanuses ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega.
Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse.
Selles eas võib laps hakata näljast märku andmiseks kasutama teatud häälitsusi, mis on esimesed tema poolt kuuldavale toodud kindla tähendusega helid. Nüüd juhib ta teiste tähelepanu oma vajadustele vokaalsete vahenditega.
Kui sinu laps on noorem, siis beebi esimese elukuu kohta loe SIIT, ja kui ta on vanem, siis kolmanda elukuu kohta loe SIIT ja neljanda elukuu kohta SIIT!
Teine elukuu
ÜLDINE ARENG
Nüüd on laps juba kauem ja tavaliselt iga päev samadel aegadel ärkvel. Tema motoorses arengus annab tooni asümmeetriline tooniline kaelarefleks, mille abil laps pöörab oma pead soovitud suunas, sama poole käsi vastu keha sirutatud, teine aga kõverdatud. See asend ei võimalda veel laia vaatevälja, aga kontroll oma silmalihaste üle on kasvanud. Ta suudab pöörata pead kära või liikuva valguse poole ning jälgida liikuvat objekti, esialgu horisontaal- ja seejärel vertikaalsuunas. Ta on suuteline mängulist tegevust jälgima ning mõnikord fikseerib oma pilgu objektile üsnagi pikaks ajaks. Kontroll pea üle on kasvanud ning nüüd suudab ta kõhuli olles pead tõsta. Lihaste tugevnemisest annab märku jõuline põtkimine vannis.
TÄHELEPANU
Teisel elukuul leiab tähelepanu arengus aset teatud muutusi. Laps suudab nüüd oma tähelepanu lühikeseks ajaks keskendada, esialgu horisontaalselt ning umbes nädala pärast ka vertikaalselt liikuvale silmatorkavale objektile. Ta muutub liikumatuks ja vaatab ainiti temas huvi äratanud eset. Ta võib sulle juba tahtlikult otsa vaadata, ehkki esialgu vaid lühikeseks ajaks. Ta pöörab nüüd tähelepanu kõigile, mitte ainult tuttavatele helidele enda ümber.
KUULAMINE
Ühe kuu vanuselt näitab laps üles huvi paljude helide vastu ning suudab temas huvi äratanud helile mõneks ajaks keskenduda. Seda staadiumi iseloomustab erakordne võime eristada foneeme, keele väikseimaid signaalse tähendusega üksusi. Näiteks suudavad lapsed teha vahel silpidel „pat” ja „bat”, mis erinevad teineteisest väga vähe. See tekitab kiusatuse järeldada, et laps sünnib siia ilma tugeva eelhäälestusega kõneks ning võib-olla kuulub koguni kõne ise inimese sünnipäraste omaduste hulka.
Kahekuuselt suudavad imikud eristada mees- ja naishääli.
Lapse üldisest arengust esimesel eluaastal võid lugeda SIIT!
Allikas: Sally Ward “Terane laps”, ilmunud Maalehe raamatusarjas “Tarkusepuu.”
