Õhk. Kui beebi on terve ja sündinud õigel ajal, võib temaga suvel jalutama minna pärast esimest elunädalat. Lapsega võiks väljas käia iga päev ja eriti seal, kus on puhtam õhk – pargis või looduses.

Esimesel eluaastal pole lapse termoregulatsioon veel küps ja eriti tundlik on ta kuuma suhtes. Palavaga väljas olles katsu aeg-ajalt beebi otsaesise ja kaela nahka. Kui tal on palav, muutub nahk higiseks. Sel juhul vii ta jahedamasse kohta ja vaheta riided. Kuna palavaga on vedelikukadu suur, tasub imikule anda rohkelt vett juua.

Liiga palava (alates 28 kraadi) või äikse­lise ilmaga ei tasu beebiga õue kippuda. Suvel ei tohi vankrit katta kile ega talvekattega, sest laps võib seal kergesti üle kuumeneda. Titat ega väikelast ei tohi jätta üksi autosse, kus ta võib saada kuumarabanduse. 30kraadise välisõhu korral tõuseb autos juba 15 minutiga temperatuur 40 kraadini ja lapse elu satub ohtu.

Lapse riietus peab lähtuma temperatuurist ega pea sooja ilma korral olema paksem kui täiskasvanul. Sobilikud on õhukesed, heledad ja mittesünteetilisest materjalist – puuvillasest, linasest või trikotaažist – rõivad, mis imavad hästi higi.

Vastsündinu õhukesed rõivad võivad olla pikkade varrukate ja säärtega ning need võiksid lahedalt seljas istuda. Õue tasub kaasa võtta vahetusriided, mida saab lapsele selga panna, kui ta on higistanud. Samuti soojemad riided, mille saab ilma jahenemisel peale panna. Kindlasti peaks laps kandma mütsi, mis kaitseb päikese ja temperatuurikõikumiste eest. Kübar või nokkmüts pakub varju ka silmadele. Pael­tega mütsi ei saa tita ära tõmmata.

Vesi. Mõnekuust last võib kasta väikesesse aiavanni, kuid põhiliseks supluse kohaks olgu ikka koduvann. Vastsündinu vannivesi võiks olla 37 kraadi.

Päike. Väikese lapse naha kaitsemehhanismid pole veel välja kujunenud ja kergesti võib tekkida päikesepõletus, eriti ninal, huultel ja kõrvadel. Hoia last vankris või varjus, päikese eest võib kaitsta ka sirm. Võid beebile ette panna ka päikeseprillid, iseasi, kas need tal peas püsivad.

Imikule ei sobi päikesekaitsekreemid ja neid pole ka vaja, sest vanem saab vältida tema sattumist päikese kätte. Kaitsekreemides olevad kemikaalid imenduvad kergesti läbi õrna naha ja võivad tekitada terviseprobleeme, näiteks allergiat.

6–12 elukuud

Õhk. Kui väljas on soe, vähemalt 18–20 kraadi ja tuulevaikne, võib tita kehale teha mõneminutilist õhuvanni. Mähkmelööbe vältimiseks tuleks lasta lapsel olla palja pepuga mitu korda päevas, ka toas.

Vesi. Teisel poolaastal sobib titale sup­luseks aiabassein, kus vesi on puhas ja soe. Beebile sobiv vesi on vähemalt 29 kraadi. Jahedamasse veekogusse võid titat korraks kasta, kui oled veendunud, et selle vesi on puhas. Jälgida tuleb, et vee ja liivaga män­gides ei paneks laps käsi suhu. Tita juures peab olema alati täiskasvanu. Kodus tuleks kasta laps üle puhta veega.

Päike. Ka suurem tita olgu päikese eest varjus, sest lisaks põletuse ja ülekuumenemise ohule tekitab liigne ultraviolettkiirgus naha- ja silmahaigusi. Last ei tohi jätta päikese kätte magama.

1–5aastane laps

Õhk. Mida rohkem on laps suvel värske õhu käes, seda parem. Pärast esimest eluaastat tasub hakata last võõrutama mähkmekandmisest ja suvi sobib selleks imehästi. Kui juhtub, et tita pissib püksi, on kerge riideid vahetada.

Vesi. Väikelaps naudib suplust vannis või veekogus. Veendu, et rand on ohutu (pole klaasikilde, roikaid) ja kaldavesi on sobivalt madal. Aktiivselt liikuvat väikelast ei tohi vanni ega veekogu äärde hetkekski üksi jätta. Kodus pese laps puhtaks.

Päike. Ka väikelast tasub hoida otsese päikesekiirguse eest. Kerged lühikeste varrukate ja säärtega riided, müts ja päikeseprillid on parimad kaitsevahendid. Jälgi, et prillid oleksid parajad. Liiga väikeste klaaside korral pääseb kiirgus silmadesse, mis lapsel on eriti õrnad ja võivad kergesti viga saada.

Päikesekreeme kasuta lisakaitsevahendina. Neid võib tarvitada esimesest sünnipäevast alates, kui laps ei püsi enam varjus ja jookseb päikese kätte. Pool tundi enne päikese kätte minekut määri lapse nägu ja kõrvalesti, käsi ja keha kaitsekreemiga. Kaitsefaktor peaks olema vähemalt 15, kuid parem, kui see on 25 või rohkem. Kasuta lastele mõeldud kreemi ja ära unusta seda hiljem nahalt maha pesta.

Nahatüübile vastavalt valitud kreem kaitseb ihu teatud aja põletuse tekke eest. Arvestama peab aga, et kreem kaitseb UVB-kiirguse põletava toime eest, mitte nahavähki tekitava UVA-kiirguse eest. Mida kauem päikese käes olla, seda rohkem saab nahk kiirgust sõltumata sellest, kas ta kõrbeb või ei. Otsese päikese käes ei tasu eriti olla päeval kella 11–15 vahel, kui ultraviolettkiirgus on kõige intensiivsem. Ka pilves ilmaga jõuab 90% päikesekiirgusest inimeseni. Mererannas suurendavad ohtu vesi ja liiv, mis kiiri peegel­davad.

Kui lapse nahk on päikese käes põlenud, tee nahale külma vee kompressi 15 minutit 3–4 korda päevas. Vahepeal määri nahka aaloed sisaldava salvi, Burnshieldi geeli või hapukoorega. Hoia last mõni päev päikese käest eemal. Raske põletuse korral pöördu arsti poole.

Kui tekib kahtlus, et laps on üle kuumenenud (ta on rahutu, loid, kõrge palavikuga, oksendab, kaotab tead­vuse või tal on krambid), anna talle juua mineraal- või soolavett. Mässi ta külma märja räti sisse ja vii jahedasse. Kutsu kohe kiirabi.

Allikas: lastearst Tiiu Reedik

Päikese kuum puudutus

  • UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini teket, hävitab õhus haigusteki­tajaid ja tugevdab immuunsust. Mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus võib suurendada naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi teket. Selle tule­museks on nähtav päevitus. Ülemäärase kiirgusega võivad kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid ja immuunsüsteemi nõrgenemine. Tekkida võivad melanoomid, nahavähk ja kroonilised silmakahjustused. Nahk võib vananeda ja pakseneda
  • Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige vajaliku D-vitamiini koguse sünteesiks piisab lühikesest päikesevannist. Pole vaja lõputult rannas või õue­murul ennast praadida.
  • Lapsed vajavad kindlasti päikesekaitsekreemi, sest lapseeas saadud päikese­põletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Ettevaatlik tuleb päevitades olla ka lapseootel naistel. Kreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut ja ka pärast suplust. Nahka tuleb kreemitada regulaarselt, vaid nii on sellest kasu. Päikese­kaitse­vahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% ultraviolettkiirgusest tungib läbi pilvede.
  • Päikesega ei tohi liialdada ka kreeme kasutades, sest päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb vaid päikesepõletuse ehk UVB-kiirguse eest, mitte aga UVA-kiirguse eest, mis lisab oluliselt nahavähi tekke ohtu ja kiirendab naha vananemist. Päikesekaitsefaktor (SPF) näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg, võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks, kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini.
  • Vaatamata väidetavale “päikese tõkestamisele ja täielikule kaitsele” ei suuda ükski kreem kaitsta sada protsenti ultraviolettkiirguse eest. Tooted ei tohi ka jätta eksitavat muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi päikese eest täielikult kaitsta.

Allikas: Terviseamet