Sülitame lapsele näkku ja viime luti puu otsa ehk erinevate maade uskumatud lapsekasvatusrituaalid!

Nii huvitav on teada, kuidas mujal lapsi kasvatatakse! Eesti emade laste õue magama panemise traditsioon paneb ahhetama inimesed nii Ameerikas, Lõuna-Euroopas kui mujalgi, aga meie imestame ilmselt emade üle, kes titale näkku sülitavad, üheaastase suuremate laste hooleks jätavad või oma beebile üldse silma ei vaata.

1. Mauritaania vanemad sülitavad lapsele näkku

Mauritaania Wolofi hõimus usutakse, et sülg säilitab ema-isa tarkust ja õpetussõnu. Seetõttu on seal traditsiooniks, et vastsündinule tehakse omapärane süljerituaal. Ema sülitab titale näkku ja isa beebi mõlemasse kõrva, ka imiku pea määritakse vanemate süljega kokku, et laps oleks õnnistatud ja tal oleks hea elu.

2. Põhjamaade lapsevanemad lasevad oma lastel ka talvel õues magada

Meile pole see muidugi mingiks uudiseks, kuid teiste maade lapsevanematel on väga raske seda mõista, miks me nii teeme ja miks see lapsele hea peaks olema. Neil on keeruline mõista, et selline asi võib lapse tervist tugevdada.

3. Keenia emad väldivad lastega silmsidet

Kuigi Kisii naised tegelevad om lastega väga palju ja lapsed on kasvades alati ema lähedal, pööravad emad oma pilgu ära, kui laps hakkab tekkinud silmsidest elevile minema. See on nende viis õpetada lapsele, et pole vaja liiga palju tähelepanu otsida.

4. Vietnami vanemad treenivad oma lapsed käsu peale pissil käima

Kuigi paljude maade lapsevanemad teevad oma mudilastele ühel või teisel moel potitreeningut, siis vietnamlaste viis seda teha on siiski pisut üllatav. Nimelt, kui beebi annab märku, et tal on vaja pissida, siis teevad nende vanemad erilist vilistavat häält ja sellega kujundavad lapsel umbes üheksandaks elukuuks välja harjumuse seda häält just pissilkäimisega seostada. Piisab vaid vanemal vilistada ja laps lähebki ise pissile.

5. Maiad karastavad oma mudilasi jääkülma veega

Enne uinumist saavad maiade lapsed jäise supluse, sest see jahutab neid päevasest kuumusest ja ka karastab, et laps oleks terve ja haigustele vastupidav.

6. Soomlaste beebid magavad karbis

Vastsündinu beebitarbed on Soomes pandud pehmendusega karpi — sinna läheb pärast beebiasjade väljavõtmist sisse hoopis beebi! Traditsioon ei ole tegelikult sugugi nii uus. 75 aastat tagasi oli beebide karbis magamine Soomes päris tavaline. Beebitarvetega karp, kuhu sai ka beebi magama panna, oli Soome riigi kingitus noortele emadele alates 1938. aastast, hoolimata sellest, missugune oli noorte perede majanduslik või sotsiaalne taust.

7. Jaapani laste toitumist jälgitakse väga põhjalikult

Nii Jaapani lapsevanemad kui lasteasutuste ja koolide personal jälgivad väga hoolega, kuidas ja mida lapsed söövad. Toidud on peamiselt taimsed ja koosnevad kõrge toiteväärtusega komponentidest, portsjonid on väikesed ja lapsed ei õgi end kunagi silmini täis. Samuti ei anta neile rämpstoitu ja ülekaalulisi lapsi on harva.

8. Taani lapsed riputavad oma lutid puu otsa

Kui Taani lapsed on saanud kolmeseks ja pole veel lutist loobunud, siis on kombeks viia see lutt spetsiaalse lutipuu külge rippuma. See on omamoodi traditsioon lapsepõlve lohutajast loobumisel ja sellega hüvastijätmisel. Lutipuud võivad olla kaetud sadade luttidega. Ka on Põhjamaades kombeks jõulumaadel lutipuu üles panna, kuhu siis lapsed saavad oma lutid kuusekaunistuseks jätta.

9. Armeenia lapsed valivad oma tulevase ameti juba beebina

Kui Armeenias tuleb lapsel esimene hammas, siis panevad vanemad lapse ette rea erinevaid asju ja esimene asi, mille laps valib, on vihje tema tulevasele karjäärile. Raamat sümboliseerib haritlase elukutset, nuga kirurgikutset ja rahatäht pangandust.

10 Balil ei panda beebisid põrandale enne kolme kuu möödumist

Seal usutakse, et vastsündinud tita on liiga puhas ja räpasele põrandale asetamine määrib ta liialt ära. Kui imik kolmekuuseks saab, tehakse suur pidu ja kutsutakse kogu suguvõsa kokku vaatama, kuidas ta jalad esimest korda elus põrandat puudutavad.

11. Maldiividel on kombeks, et isad on rasedusega sama hästi kursis kui emad

96% tulevastest papsidest käib oma lapseootel kaasaga igal arstivisiidil kaasas. Selline toetus on emadele ülivajalik ja loomulikult tuleb igati kasuks ka pereelule. Isad, võtke eeskuju!

12. Hiinas võivad emad oma beebid kohe pärast sündi kuuks ajaks ära anda

Ikka selleks, et ise sünnitusest toibuda ja paraneda. Tavaliselt jääb lapsehoidjaks ämm ning ema ise istub 30 päeva toas ja paraneb. Tal pole lubatud duši all käia ega hambaid pesta, et ta oma niigi hella keha ei külmetaks, samuti pole lubatud "külmi" toite nagu puu- ja juurviljad, vaid ema peab sööma kuumi proteiinirikkaid roogasid. Muidugi on keelatud kodused tööd ja seks. Rikkamad emad võivad ennast selleks ajaks spetsiaalsesse kliinikusse sisse kirjutada, kus nii emade kui laste eest hoolitsetakse väga hästi ning ema saab lapse juurde minna ainult siis, kui tahab või viitsib.

13. Polüneesias on tavapärane, et suured lapsed kasvatavad väiksemaid

Imik on muidugi ema või isa hoole all, aga niipea, kui tita jalad alla saab, on tema peamisteks hooldajateks teised lapsed. Lasteaiamudilased oskavad väga hästi nutvaid titasid rahustada ning väikelapsed saavad väga kiiresti iseseisvaks, sest see on ainus viis, kuidas suuremate kambale järele jõuda.

Selle kõige kõrval tundub meie komme lapsi õue magama panna ikka täitsa normaalne!

Allikas: ajakiri Pere ja Laps