Täpilised beebid

Allergiahaigused on arenenud riikides sagenenud 1960. aastatest. Kuna inimese pärilikkuses nii lühikese ajaga muutusi ei toimu, seostatakse allergiate kasvutrendi keskkonnatingimuste muutustega.

Mis on allergia?

Allergia on autoimmuunhaigus, mis on põhjustatud immuunsüsteemi ebatava­liselt ägedast reaktsioonist tavapäraselt kahjututele ainetele, nagu õietolm, lemmiklooma karvad, tolmulestad ja ka toit.

Lastearst-allergoloog Urve Putniku sõnul võib 30–40 protsendil lastest, kel esineb allergilisi nahaprobleeme, põhjus peituda toidus. Toiduallergia avaldub kas nahalööbena (punetavad laigud või täpikesed, vahel ka kuivad laigud) või seedetrakti häiretena (oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, gaasid, rohekas ja limane kaka beebil). Rasketel juhtudel võib tekkida anafülaksia, mis on allergee­niga kokkupuutel kohe ilmnev elu­ohtlik reaktsioon.

Lisaks võivad atoopilist dermatiiti ehk kroonilist nahapõletikku põhjustada kodu­keemiatooted, eriti pesuvahendid. Sestap tasub väikelastega peredes kasutada säilitus- ja lõhnaaineteta nahasõbralikke pesuvahendeid.

Allergia põhjused

Allergia kujunemisel mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. Kui üks lapse­vanem on või on olnud millegi vastu allergiline, on lapsel haigestumis­risk 20–40 protsenti. Kui mõlemad va­nemad on allergilised, kasvab risk 60–80 protsendini.

Geneetilise eelsoodumuse kõrval peetakse allergiate põhjuseks muutunud keskkonnatingimusi: saastunud õhku, säilitus- ja värvainetega toitu, antibakteriaalset ja lõhnaainetega olme­keemiat jne. Kokkupuude nen­dega on sagedasem linnainimestel, mistõttu on neil ka maainimestest rohkem allergiaid.

Beebiakne, hormoonipunnid või allergia?

Tihti algavad nahaprobleemid juba esimestel elukuudel, kuid alati pole tegu allergiaga. Umbes 20 protsendil imikutest esineb esimestel elukuudel pisikeste punaste punnikestena avalduvat beebiaknet või hormoonipunne, mis tekivad enamasti näole ja kaelale. Neid põhjustavad ema hormonaalsed mõjud ja lapse enda hormoonid. Punnid taanduvad mõne nädala kuni mõne kuuga ega vaja ravi. Kui aga nahaprobleemid püsivad ning lööve kandub üle keha, on põhjust kahtlustada allergiat.

Ise keeruline tuvastada

Allergia põhjust on ise äärmiselt keeruline ja aeganõudev kindlaks teha. Seda eriti toiduallergia puhul, kus muutujaid (erinevaid toiduaineid) on üsna palju. Nii lisatoitu kui ka rinnapiima saava lapse puhul on raske tuvastada, kas allergeen tuleb lapse või ema toidust.

Allergia ägenemine või nõrgenemine võib olla seotud ka ilmamuutustega, eri ainete koosmõjudega (õietolmud, toiduained). Seetõttu tuleb allergiakaebuste korral pöörduda allergoloogi poole, et nahatesti abil selgitada välja võimalikud allergeenid.

Jätka imetamist!

On üsna tavaline, et allergeen kandub koos rinnapiimaga lapse organismi, s.t kui ema sööb lapsele allergeenset toiduainet, jõuab tema söödu ka tita vereringesse. “Igal juhul ei tule kasuks imetamisest loobumine,” toonitab imetamisnõustaja Ülle Lember. “Pigem on allergilisele lapsele kasulik just pikemalt rinnapiima saada, ka 2.–3. eluaastal.”
Dr Putniku sõnul aitab rinnaga toitmine kuuel esimesel kuul allergiasümptomeid edasi lükata või ka mingil määral vältida.

Lapse toiduallergia korral soovitab dr Putnik imetava ema toidusedelis enne muudatuste tegemist arstiga nõu pidada. “Ei tohi rinnaga toitvat ema panna dieedile ja jätta toidust “igaks juhuks” välja erinevaid toiduaineid,” hurjutab Putnik liiga püüdlikke emasid.

Põhiallergeenid toidus

Kõige sagedamini põhjustavad varases lapseeas toidu­allergiat lehmapiim, muna, pähklid, nisu, soja ja kala. Suhteliselt allergeensed on ka mesi, tsitruselised, virsik, kiivi, maasikad, tomat, herned ja kakao (sh šokolaad).

Allergiat võivad tekitada ka teised toiduained, kuid oluliselt harvem. Samas pole olemas ühtegi toiduainet, mis kellelegi ja kunagi allergiat ei tekita. Inimesed on erinevad ning nende immuunsüsteem võib reageerida ärritusega ka kõige ohutumatele ainetele.

Millal aga põhiallergeene vältida? Lastearst-allergoloog Urve Putnik selgitab, et iga punase laigu või täpikese pärast ei pea ema-laps võimalikest allergeenidest loobuma. Uurin, millal on kriitiline piir. “Iga ema tunneb selle ära,” julgustab ta usaldama oma vaistu.

Kodune keskkond
 
Allergilise beebi puhul tuleb hoolikalt jälgida, millises keskkonnas ta elab. Kindlasti ei tohi laps olla toas, kus suitsetatakse. Tähtis on värske õhk, mistõttu tuleb eluruume pidevalt õhutada. Samuti tuleb toad ja lapse voodi hoida tolmust vabad. Samas ei tohi kodu muuta ste­riilseks ja pesta last antibakteriaal­sete vahenditega, kuna see kuivatab nahka ja hävitab ka inimesele kasulikud bakterid.

Allergilise lapse nahk on sageli kuiv, mistõttu tuleb seda järjepidevalt lõhnavaba kreemiga niisutada. Kreemi valikul tasub nõu pidada arstiga. Dr Putniku sõnul ei tohi lasta nahal lõheneda, kuna ka imepeentesse naha­pragudesse sattuvad väliskeskkonna allergeenid võivad põhjustada edasisi allergiaid.

Allergia ravi

“Viimasel ajal on allergiahaiguste ravis märksõnaks tolerantsus ja selle kujundamine ehk teisisõnu: väikestes ko­gustes allergeeni manustamine organismi kuni talutava piirini,” selgitab
dr Putnik. Tohtri sõnul antakse toiduallergia korral allergeenset toiduainet kuni taluvuse piirini. Selle tulemusena hakkab organism ise moodustama blokeerivaid antikehi allergeeni vastu ning laps hakkab tasapisi seda toiduainet taluma.

Kuni lapse seisund on kontrolli all (ei kratsi meeleheitlikult ja nahk ei muutu põletikuliseks), võib nii laps kui ka imetav ema jätkata allergeense toidu söömist. Kui aga lapse hädad süvenevad, tuleks allergeeni 3–6 kuud vältida ja siis uuesti proovida, kas taluvus on taastunud. Lohutav on fakt, et enamikul lastest toiduallergia vanuse suurenedes taandub.

Ennetamine

Tõsiasi, et laps on (või on varajases lapse­eas olnud) allergik, paneb vanemaid mõtlema, kas järgmiste laste sünni eel poleks võimalik allergiat ennetada. Kuna allergiate üks põhjuseid on pärilikkus, seda välistada ei saa, küll tasub muuta elukeskkonda ohutumaks ning eelistada puhast toitu. Näiteks hoiduda säilitus- ja värvainetega toitudest ning kemikaalidega pritsitud puuviljadest.

Dr Urve Putniku sõnul pole lapse­ootuse ajal toidusedeli piirangud õigus­tatud. Ei pea vältima ka põhiallergeene, kuna see ei mõjuta võimalike allergeenide teket edaspidi.

Kaks last, kaks erinevat kogemust

Nii Anee kui ka Hugo olid imikuna väga allergilised. Kui esimese lapsega pidasin dieeti nii, et pisarad silmis, siis teisega olin targem.

Esiklaps ja ekstreemne dieet

Anee (6) sööb isukalt maasikaid, krõbistab pähkleid, naudib kalamarja ja nurrub mõnust, kui tema kätte meepurk unustada. Veel viis aastat tagasi polnud ta neist praegustest lemmikutest ühtegi maitsnud, kuna juba neid söönud ema rinnapiimast tekkis tal tugev nahaärritus.

Aneel algasid allergiad, kui ta oli neljakuune, avaldudes punaste täpikeste koloo­niatena üle keha. Allergoloogi järjekord oli kolm kuud, nii tuli esmalt ise tegutseda. Vahetasin kõik pesu­vahendid ökoloogiliste vastu ja lootsin sellest lapsele kergendust. Ent oli näha, et pelgalt pesupulbri vahetus nahka paremaks ei muuda ning tegu pole kontaktallergiaga.

Lugedes netist artikleid, kahtlus­tasin järgmisena toiduallergiat, mis on varases lapseeas sagedane. Jätsin enda menüüst välja põhiallergeenid, nagu piimatooted, muna, kala, nisujahu, maasikad, mesi, pähklid, šokolaad, kuid olukord ei paranenud. Selles seisus olnuks lihtne loobuda rinnaga toitmisest ja pääseda ise piirangutest, kuid olin kindel, et rinnapiim on lapsele parim.
Kuna põhiallergeenide vältimine tulemust ei andnud, lähenesin asjale teisiti. Jätsin oma menüüsse vaid 12 väikseima allergiariskiga toiduainet, pidasin detailitäpsusega toidupäevikut ja saavutasin üsna kiirelt tulemuse – lapse nahk ei punetanud enam. Loobumine maitsvast toidust oli muidugi väga raske, kuid lapse heaolu nimel olin kõigeks valmis.

Kui Anee oli kaheksakuune, tegin talle allergiatestid, ent need ei kinnitanud allergiaid. Ometi lapse nahk punetas, kui sõin “keelatud vilju”. Allergoloogilt sain kinnitust, et olen tublilt pingutanud, ning jätkasin dieeti. Kokku olin allergiadieedil ligi kaks aastat, menüü küll pärast lapse 1. sünni­päeva avardus nii mul kui ka tütrel. Mesi oli ainuke toiduaine, mis tekitas lapsel naha karedust isegi 5. eluaastal, kuid nüüdseks on kõik allergiad minevik.

Teise lapsega juba targem

Hugo (1) nahk on sile ja siidpehme, ometi oli ka tema veel hiljuti allergi­line eri toiduainete vastu. Punetav ja kare nahk hakkas tal probleeme tekitama juba kolmenädalaselt. Algul lootsin, et tegu on beebiaknega, kuid naha seis aina halvenes. Pisarsilmil jätsin ka teise lapsega põhiallergeenid oma toidust välja.

Kahe kogemuse najal võin öelda, et menüüs kitsendusi tehes ongi emotsionaalselt kõige raskem esimene kuu, hiljem inimene teatud määral harjub. Teisel korral olin ka loomingulisem ja asendasin osa toiduaineid samaväärsetega. Õppisin küpsetama ilma muna ja piimata, kuid mitmetest köögiviljadest (nt tomat, paprika, sibul) oli ikka väga raske loobuda.
Tegime allergiatesti ka Hugole, kui ta oli viiekuune, ent tugevatele allergiatele need ei viidanud. Tänu dr Urve Putniku soovitusele võimalikke allergeene mitte täielikult vältida hakkasin toite tasapisi menüüsse tagasi tooma. Pärast Hugo üheksakuuseks saamist pole tal olulisi allergilisi reaktsioone olnud.

Tagantjärele tarkusena võin tõdeda, et esimese lapsega piirasin nii enda kui ka lapse menüüd liiga järjekindlalt, nähes tagasilööki igas täpikeses. Seletamatu (ürgemalik?) tung tagada lapse heaolu pani loobuma enda elementaarsetest vajadustest. Ent kui laste allergiaid võtta elu ühe õppetunnina, siis – olgugi ekstreemsuse kaudu – õpetasid need mind teadlikuks toitujaks ja toiduarmastajaks kõige laiemas mõttes.

Allergilisele lapsele on imetamine väga tähtis, kuna:

• rinnapiimas sisalduvad antikehad aitavad kaasa haigustega võitlemiseks vajalike immuunvastuste tekkele lapse organismis;
• rinnapiimas olevad piimhappe­bakterid loovad soolestikus soodsa keskkonna;
• rinnapiim soodustab teiste toiduainete imendumist organismi;
• emapiim sisaldab rohkelt hästi imenduvat kaltsiumi ja C-vitamiini, mida allergilisuse tõttu teistest toiduainetest ei pruugi piisavalt saada;
• rinnapiimale toetudes saab
lapse lisatoidu valikut tasapisi laiendada;
• kõikidele piimaallergikutele ei leidu sobivat rinnapiimaasendajat.

Allikas: allergialaps.kolhoos.ee

Uuri lisaks:

www.allergialiit.ee,
www.siet.ee (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing).