Spetsialistid panevad vastse ema nõustamisel ja koolitamisel väga suurt rõhku rinnapiima tähtsusele, kuid mitte piisavalt rõhku teistele lapse heaolu juures sama olulistele või olulisematelegi teguritele.

2014. aastal avaldasid Ohio ülikooli teadlased uuringu, mis näitas, et rinnapiimal ja selle asendajal üles kasvanud laste tervisel ega tarkusel ei ole tegelikult märkimisväärset vahet. Varasemalt on leitud, et rinnapiima saanud lapsed olid tervemad ja koolis edukamad kui rinnapiimaasendajat saanud lapsed. Ohio teadlased uurisid ühe ja sama perekonna lapsi, kellest üks oli saanud rinnapiima ja teine selle asendajat. Nad leidsid, et rinnapiima saanud lapse tervis ega intelligentsus ei olnud pudelitoidul õdedest-vendadest parem ühegi uuritud näitaja poolest.

Sellest tegid teadlased järelduse, mida oli kahtlustatud juba varem: tervist ja edu ei too mitte rinnapiim iseenesest, vaid asjaolu, et enamasti imetavad last just haritumad ja kõrgemasse sotsiaalmajanduslikku klassi kuuluvad emad. Sellest klassist võrsuvad aga parema tervisega ja targemad võsukesed teistel põhjustel kui rinnapiim: seal on läbimõeldumad kasvatusmeetodid, üleüldiselt tervislikum toidulaud,  suurem surve haridusele, geneetiline intelligentsus, laste juuresolekul ei suitsetata jms.

Imetamisradikaalid on püüdnud argumenteerida, et selles uuringus ei vaadeldud kaugeltki kõiki rinnapiima kasulikke mõjusid ning kummatigi ei nulli see üks uuring ära kümneid varasemaid, mis on kinnitanud rinnapiima saamist kui edu ja tervise alust. Teadlased aga selgitavad, et süstemaatiline uuringuviga ei ole sellepärast väiksem, et sama viga on tehtud kas või sada korda.

Ka nende rinnapiima tervisekasude juures, mis on kinnitust leidnud, on vahe rinnapiima saanud ja mitte saanud laste vahel enamasti statistiliselt marginaalne. Näiteks on leitud, et rinnapiima saavatel beebidel esines vähem kõhuviiruseid – 25 rinnapiima saava beebi kohta kokku esines aastas üks viirusjuhtum vähem, kui 25 rinnapiimaasendajat saanud beebi kohta. Sellest enam vähendab lapse vastupanuvõimet haigustele näiteks stressirikas kasvukeskkond.

ALLIKAD:

1. http://researchnews.osu.edu/archive/sibbreast.htm Ohio State University Communications

2. Joan B Wolf, Texas A&M University. Is Breast Best? Taking on the Breastfeeding Experts and the New High Stakes of Motherhood.

3. ScienceNordic. http://sciencenordic.com/acute-family-stress-can-impact-child%E2%80%99s-immune-system

http://www.telegraph.co.uk/women/mother-tongue/10911177/Breastfeeding-wars-is-breast-really-best.html

http://www.independent.co.uk/life-style/health-and-families/health-news/is-breast-really-best-new-study-suggests-feeding-babies-from-breast-over-bottle-doesn-t-have-impact-9157601.html