Tüvirakud panka hoiule

Sirli Sipp Kulli oli ilmselt Eestis esimene, kes otsustas ligi aasta tagasi, et teeb oma peagi sündivatele kaksikutest tütardele omapärase tervisekindlustuse.
Sirli, kes on ametilt kütuselaboratooriumi juhataja, kostitas oma kodus sugulast. Too rääkis, et Moskvas on praegu väga populaarne sündinud lastelt vereproove koguda. Need pannakse külma ja tulevikus saab lastel ravida kõikvõimalikke haigusi. "Jutt tundus keeruline nagu kosmosetehnoloogia," meenutab Sirli. Kui aga naine mõistis, et jutt käib tüvirakkudest, millega on seotud perspektiivsed uurimisvaldkonnad biomeditsiinis, tärkas tal teema vastu huvi.

Sirli sukeldus internetti ja sai teada, et juba praegu ravitakse tüvirakkude siirdamise abil vähihaigeid, ja seda ka Eestis. Tüvirakud on algrakud, millest kujunevad teised keharakud, näiteks vere-, närvi- või naharakud. Pärast seda, kui vereloomevähki põdeval haigel on keemiaraviga hävitatud kasvaja, siirdatakse talle vereloome tüvirakud. Nendest kujunevad uued vererakud ja inimesel on suur võimalus saada terveks. Nabaväädi tüvirakud ei ole spetsialiseerunud vaid vererakkude tekkeks, mistõttu teadlased loodavad, et neid saab tulevikus kasutada erinevate haiguste, sealhulgas suhkru- ja südamehaiguste raviks.

Sirli avastas, et Euroopas on juba viis nabaväädi tüvirakkude säilitamise panka ja ühte neist on kogutud ligi 66 000 beebi tüvirakud. "Super!" leidis Sirli. "Minule andsid vanemad kaasa kaks põrna. Suur tänu neile selle eest. Mina saan oma lastele säilitada organismi ehitusplokid, millest võib aretada ükskõik milliseid rakke. Kui tekib vajadus ning meditsiin on veelgi enam edasi arenenud, saavad nad suurema tõenäosusega hea ravi.

"Teeme ära!

Sirli valis koos abikaasa Jüriga välja ühe panga, Cryo-Save'i, mille peakorter asub Šveitsis. "See kontsern on Londoni börsil, nad lihtsalt peavad olema kõvad tegijad," uuris firma usaldusväärsust Jüri Kulli. Kahe lapse tüvirakkude 20aastase hoiustamise eest küsis Cryo-Save 36 000 krooni, kusjuures teise beebi pealt tehti 50% allahindlust. Vere võtmiseks vajalike esemete ja transpordi eest tuli maksta 3000 krooni.

Perekond Kulli tegi firmaga lepingu ja mõne päeva pärast saabus neile koju kaks karpi. Mõlemas oli nõel, kotike vere jaoks, voolik, kaks klambrit ja jahutuskotid. Kuhu iganes Sirli ka ei läinud, olid tal karbid kotiga kaasas. "See oli valmis mõeldud, et kui ma maha viskan ja tee peal sünnitama hakkan, võtan ise vere ära," naerab naine. Nii aga õnneks ei läinud ja keisrilõike päeval astus ta Fertilitase erakliinikusse.

Vupsti veri käes!

Fertilitases oli Sirli juba varem rääkinud tüvirakkude säilitamise plaanist. Arst leidis, et see on fantastiline võimalus ja nõustus verd võtma. Kui laps oli emaüsast väljas, pani tohter nabaväädi mõlemasse otsa klambri, puhastas piiritusega pinna ja tõmbas süstlaga 80 ml verd. Vere pani ta kotti ja koti omakorda karpi. Sama kordus teise lapse puhul. Vastne isa Jüri helistas kullerfirmasse DHL, millega Cryo-Save koostööd teeb, ja mõnekümne minuti pärast sõidutati kastid beebide verega Belgia poole. Sealses laboris tehti vere biokeemiline analüüs, et välistada haigused. Siis saadeti kaksikute vanematele kiri: "Palju õnne! Proovid olid hästi võetud ja korras. Tüvirakke on piisavalt. Kui soovite, eraldame verest punalibled ja paneme tüvirakud gaasilisse keskkonda külma 20 aastaks."

"Jah, palun!" vastasid lapsevanemad. Mõne kuu pärast leidis Sirli firma kodulehelt uue uudise, et kui kellelgi pereliikmetest on haigus, mida saab juba praegu tüvirakkudega ravida, on nad nõus säilitama rakke tasuta, sest pank on ka ise huvitatud, et ravimine edeneks. "See on tohutult vahva. Mulle hakkas see firma veel rohkem meeldima," ütleb Sirli säravate silmadega. Tema peres praegu kellelgi rasket haigust õnneks ei ole. Kuid mida üldse saaks tüvirakkudega peale vereloomekasvajate ravida?

Uuringud alles pooleli

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets ütleb, et praegu on rakuteraapia osas küll väga palju lootusi ja lubadusi, kuid käegakatsutavat efekti on vähe. "Tüvirakkudel on suur potentsiaal ravida haigusi, mille käigus on hävinud rakud," tõdeb Maimets. Praegu kasutatakse täiskasvanute tüvirakke lisaks vereloomekasvajate ravile ka naha siirdamisel.

Arvatakse aga, et tüvirakke saab tulevikus tarvitada immuun-, ainevahetus- ja närvisüsteemihaiguste (sh ajuinsuldi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve) ravis. Näiteks on hiirtel tekitatud ajuinsult, mille tagajärjel on näriliste pool keha halvatud, ja viidud siis loomadesse tüvirakud, mida on mõjutatud muutuma närvirakkudeks. Rakuteraapia järel näriliste liigutused taastusid. "Kui see on võimalik hiirtel, siis ei näe ma põhimõttelist takistust, miks ei võiks niimoodi õnnestuda ravida ka inimesi," tõdeb professor.

Tüvirakkude abil loodetakse ravida ka südamehaigusi, kasvajaid ja suhkurtõbe. Lätis näiteks tehakse tööd müokardi infarkti ja suhkruhaiguse rakuteraapia osas. Infarktikoldesse viiakse tüvirakke, millele antakse kaasa keemilised juhised, mis panevad need diferentseeruma südamelihase rakkudeks. Niiviisi kaob infarktikolle ja tekib uuesti töötav südamelihas. Diabeediravis üritatakse aga tüvirakke muuta insuliini tootvateks rakkudeks ja viia need haige kehasse, kus need jäävad elama. Inimene ongi diabeedist prii!

Täiskasvanu tüvirakud on spetsialiseerunud ja nii saab näiteks luuüdis asuvatest vere tüvirakkudest tekitada vaid vererakke. Alati on kõige kindlam siirdada haige enda tüvirakke, sest siis ei teki äratõukereaktsiooni, kuid võimalik on leida ka sobiv doonor. Nabaväädi tüvirakud pole nii palju spetsialiseerunud ja nende kasutamisvõimalus võib olla laiem. "Aga tõepoolest - ega meil täna konkreetset teadmist ei ole, mida nende nabaväädi tüvirakkudega on võimalik teha," nendib Maimets.

Kõige huvitavamaks peab aga teadlane embrüonaalseid tüvirakke. Kuni viiepäevase embrüo rakkudest saab tekitada kõikvõimalikke rakke. Tuleb eraldada vaid tüvirakud, panna kasvama ning keemiliste signaalidega muuta need närvi-, naha- või ükskõik millise koe rakkudeks. Professor Maimets üritab koos oma kolleegidega embrüonaalsete tüvirakkudega tehtavate geenimanipulatsioonide kaudu jõuda tõhusate kasvajaravimite loomiseni.

Kaks aastat tagasi loodi esimesed tüvirakud ka kunstlikult. Kui täiskasvanud inimese ükskõik millisesse rakku sisestada teatud geenid, muutub keharakk uuesti embrüonaalseks tüvirakuks ja sellest saab teha kõiki teisi rakke. Seega võib tulevikus olla võimalik ka see, et näiteks naharakkudest saab lõpuks tekitada vererakke.

Kas professor Maimets aga ise laseks oma lastelaste nabaväädiverd panka panna? "Ei ole sellele mõelnud, kuid miks ka mitte," arutleb ta. "Eks see ole äri ja tuleviku lootuste müümine. Aga sellega tegeleb ju iga pank. Kõik müüvad lootust, et kui pensionile jääte, on teil palju raha, ent tuhkagi... Maailma majandus kukub kokku ja pensionifondid ka. See ei tähenda, et pangad peaks likvideerima või usu neisse kaotama.

Kui vaatame seda, kui tohutult palju on biomeditsiin arenenud viimase 40 aastaga, siis on alust loota, et 40 aasta pärast oleme palju targemad kui praegu. Samas annavad need tööd, kus on täiskasvanu rakkudest saadud tüvirakke, lootust, et tüvirakkude panku ei lähe meil kunagi vaja. Võtame näiteks suukaapest rakke, teeme neist tüvirakud ja muudame siis rakkudeks, mida meil on vaja."
Siiski, tüvirakkude pangad koguvad populaarsust ja kui veel aasta tagasi meie lähinaabruses sellist ei olnud, siis praeguseks on loodud Imunolita-nimeline pank Leedus, mis teeb koostööd Fertilitase erakliinikuga.

Huvi järjest kasvab

Fertilitase ämmaemand Irina Sasko ütleb, et koostöö sai alguse tänu patsientidele, kes soovisid säilitada nabaväädiverd. Alates möödunud aasta kevadest on nelja vastsündinu veri läinud Leetu ja ühe oma Taani. Veel kaks peret kavatsevad lähiajal lepingu teha. Lepingu sõlmivad vanemad Fertilitasega, kuid kliinik ei võta vahendustasu. Pere peab maksma vere võtmise, kontrolli, töötlemise ja säilitamise eest 1500-1700 dollarit. Kliinik tutvustab nabaväädivere säilitamise võimalust rasedatele ja perekooli külastajatele. "Kuigi suuremat osa rakkude kasutusvõimalustest pole veel avastatud, on võimalik säilitada see, mis võib olla potentsiaalsete ravimismeetodite võtmekomponent tulevikus," märgib Sasko.

Sirli Sipp Kulli tõdeb, et paljud tuttavad peavad kogu projekti müstiliseks. "Kas sai-te kaasa ka tükikese kuud?" on mõni sõber aasinud tulevikumeditsiinile panustamist. "Mulle endale oli see põnev projekt. Aga kui tõsiselt mõelda, siis igas suguvõsas on ju raskeid haigusi. Ise loodan küll, et tööle hakkavad Murphy seadused ja meil pole neid tüvirakke kunagi vaja. Kui aga 20 aasta pärast säilitamise aeg täis saab, avaldan oma tütardele kindlasti survet, et nad lepingut pikendaksid," lisab ta.  

MIS ON TÜVIRAKUD?

• Algrakud, millest saab tekitada teisi rakke.
• Tüvirakkude siirdamisega ravitakse praegu vereloomekasvajaid ja nahka.
• Teadlased loodavad, et tulevikus saab nende abil ravida südame- ja närvisüsteemihaigusi, kasvajaid ning suhkurtõbe. On ka arvatud, et nende abil saab organismi noorendada.

SÜNNIHETKES ON KA SURM

Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, professorKõige esimene tüvirakk on viljastatud munarakk. Vanuses miinus üheksa kuud olime kõik üks viljastatud munarakk, mis hakkas poolduma. Alguses ei ole rakud diferentseerunud, vaid vohab üks mass.

Kui täiskasvanud inimese ühte keharakku viia viirusega sisse mõned õiged geenid, muutub see uuesti embrüonaalseks tüvirakuks, mida saab muuta omakorda suvaliseks keharakuks. Geenid aga, mis tuleb sisse viia, on needsamad, mis panevad kasvajad kasvama. See tähendab, et varajane loote ja kasvaja areng on sama mündi kaks poolt. Geenid, mida on vaja algul, kui loote kasv on massi vohamine, mängivad rolli ka hiljem kasvaja vohamisel. Ühel hetkel pannakse need geenid kinni, et rakud võiksid hakata diferentseeruma ning neist võiksid kujuneda erinevad koed ja organid. Terve rea põhjuste pärast aga hilisemas elus geenid uuesti aktiveeruvad. See võib juhtuda kiirituse, toidu, keskkonna jm mõjul.

Kasvaja sarnaneb tüvirakuga

Aga võib ka olla, et osa tüvirakke, mis meie embrüonaalses arengus osalesid, ei arenenudki millekski muuks, vaid istuvad edasi ja ühel ajahetkel otsustavad: nüüd me hakkame vohama. Ehk - kasvajad ei ole ainult geenide haigused, vaid ka tüviraku haigused. See on täiesti uus suund ja seda me uurimegi.

Aktiveerisime inimese embrüonaalsetes tüvirakkudes geeni P 53, mis surub kasvajaid maha. Selle peale hakkas tüvirakk kohe diferentseeruma, tema olemus kadus. Meie lootus on, et nii on võimalik hävitada ka kasvajaid ehk pahasid tüvirakke. Saame konkreetse võimaluse, kuidas otsida uusi ravimikandidaate.

Teine huvitav aspekt on, et kui seda geeni on liiga palju, toimub kiire vananemine. Hiirte peal on katsetatud, et tänu P 53-le ei haigestu hiired kasvajatesse, kuid neist saavad ruttu hallid ja küürus loomad. See on mündi tagapool. Miski toimub kogu aeg millegi arvelt.

Seega on praegu biomeditsiinis väga huvitav hetk, kus mitukümmend aastat püsinud geneetikapõhine paradigma muutub. See on andnud teadmisi ja ravimeid, kuid suurt lahendust kasvajate osas mitte. On selge, et see on vaid osa tõest. Usun, et teine puuduv pool on kasvajate rakuline olemus, nende sarnasus elu algusega. See lahutamatu seos, et sünnihetke on ka surm sisse kirjutatud. Ühes rakus on potentsiaal nii eluks kui ka surmaks.

SIIRDAMINE AITAB TERVENEDA

Hele Everaus, Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja, professorVereloome tüvirakkude siirdamisega saab aidata neid, kellel endal need rakud ei tööta normaalselt või on mingil põhjusel hävinud (nt luuüdi aplaasia korral). On leitud, et kasvajate puhul on tegu nn nähtavate rakkudega, mis moodustavad koe ja kasvaja tüvirakkudega, mis kindlustavad kasvaja kestmise. Probleemiks on just tüvirakkudest vabanemine. Siin oodatakse abi kõrgdoosis kemoteraapiast, mis peaks hävitama lõplikult kõik kasvajalised rakud, aga ka vereloome. Selle taastamiseks kasutatakse siis vereloome tüvirakke.

Tegin Eesti esimese luuüdisiirdamise 15 aastat tagasi. Selle aja jooksul on transplantatsiooni saanud üle 220 haige. Tervenenud on aplastilise aneemiaga haiged, üle 70% lümfoomiga haigetest ja üle 40% leukeemiahaigetest. Ravi tõhusus sõltub oluliselt haigusest.

Nabaväädiverest kogutud tüvirakke saab kasutada laste vereloome tüvirakkude siirdamisel. Täiskasvanu vereloome taastamiseks jääb nendest väheseks. Seega võib neid rakke tuleviku riskide maandamiseks ju hoiustada. Õnneks on lapseeas nii leukeemiaid kui ka teisi kasvajalisi haigusi üsna harva.

Infot nabaväädi tüvirakkude säilitamise kohta saad veebilehtedelt:
www.fertilitas.ee
www.imunolita.lt
www.cryo-save.com
cordblood.com