Hakata aastast last rinnapiimast võõrutama ei tundunud õige otsusena. Pealegi jäi ta siis veel õhtuti rinna otsas magama,“ ütleb väikese Laura ema Anneli. Temale ei ole meelepärased sellised võtted nagu unekool: laps pannakse oma voodisse magama ja jäetakse sinna nutust hoolimata, kuni ta lõpuks harjub. „Omaenda tarkusega ja mehe nõusolekul otsustasingi, et annan rinda edasi.“

Nii saabki Laura praegu juba uuesti tekkinud ternes­piima. Ta poeb hommikuti ema kaissu ja mõnuleb. Kõhubeebi annab endast aga märku enamasti õhtuti. Seega on lapsed alateadlikult ema tähelepanu omavahel kenasti ära jaganud.

Ema puhkab imetades

Annelil ei ole tekkinud tunnet, et vajaks kahe lapse vahel imetamispausi ja puhkust. Rasedusaegne imetamine pakub tema hinnangul pigem võimalust ise puhata sel ajal, kui laps sööb. Ka on rinnapiima osakaal aastase lapse menüüs juba nii väike, et ema saab lapse kõrvalt pikemat aega ära olla. Anneli hakkaski tütre aastaseks saades veidi tööl käima, kümme tundi nädalas. „Uue rasedusega seoses jäi mul ka piima vähemaks ja Laura hakkas ilma imetamata magama jääma. Nii sai teda jätta vahete­vahel ka kas hoidja või isaga,“ kirjeldab ta.

Ebamugavustunnet mäletab Anneli ainult raseduse teise kolmandiku ajast. „Siis olid rinnad natuke valusad, kuid mitte niipalju, et see pisaraid välja oleks kiskunud,“ täpsustab ta. „Kui oli halb olla, võtsin Laura kaissu, panin ta rinna otsa ja sain olla pikali. Praeguseks on aga kõik häiriv möödas.“

Rahvas pigem imestab

Naise otsus raseduse ajal imetamist jätkata on esile kutsunud paljude kõrvalseisjate imestust. Üldine arvamus on, et raseduse ajal imetada on ohtlik või et vanem laps imeb ära nooremale mõeldud ternespiima ja beebi ei saa kasvamiseks vajalikke aineid kätte. Veel on talle öeldud, et juba omal jalal kõndivat last ei ole hea rinnaga toita, pealegi ei saavat ta sealt nagunii enam midagi kasulikku.

Anneli ei võta neid ütlusi südamesse ning õnneks ei teinud naistearst tema küsimuse peale teist nägugi, nii et arsti ei paista see häirivat. Ka Anneli tervis on igati korras­ püsinud, ei ole esinenud emaka kokkutõmbeid ja ka vereproovis on kõik normis.

„Suvi on superhea aeg last oodata. Juba kevadel tulevad kõrvenõgesed ja hapuoblikad, edasi värsked naadid ja suvel võin kilode viisi maasikaid süüa,“ räägib naine, pakkudes lahkelt enda valmistatud jääteed ning rullkooki talukohupiima ja ploomimoosiga. Kõrvalseisjad on uurinud tema käest sedagi, mis saab pärast teise lapse sündi.

„Eks näe, mis siis saab. Aga ma ei usu, et olukord kujuneb kuidagi eriti hulluks või võimatuks. Siiani on kõik sujunud hästi ja läheme ka uuele olukorrale vastu posi­tiivse meelelaadiga,“ ütleb imetamisnõustamiskursuse läbinud Anneli. Ta näitab ingliskeelset raamatut, kus kõik 354 lehekülge on pühendatud tandemimetamisele. „Mulle see raamat meeldib, see on kirjutatud neutraalses toonis, mitte ei ole fanaatiline imetamispropaganda. Olen saanud sealt tarkuse: kui olukord sind ega sinu last ei häiri, siis ei pea midagi muutma.

Kõhklused ja kahtlused

Emade küsimustele vastab ämmaemand ja viie lapse ema Ülle Lember, kes on töötanud imetamisnõustajana juba üle 20 aasta. Vaata ka www.paikesetants.ee.

Mida tahavad tandemimetamise kohta nõu küsivad emad kõige rohkem teada?

„Enim muretsetakse, kas see on ikka emale ohutu ja ega seejuures ei tehta kummalegi lapsele liiga. Loomulikult on see ohutu, sest muidu poleks inimkond ju püsima jäänud. Loodusrahvastel esineb palju mitme lapse üheaegset imetamist. See on nii loomulik tegevus.“

Kas on midagi, mida ema peaks kahte last imetades silmas pidama?

„Emale on see kahtlemata suurem koormus kui ühele lapsele rinda anda. Seetõttu tuleks hoolitseda eelkõige enda eest – piisavalt puhata ja korralikult süüa. Oluline on süüa kvaliteetset toitu, kus on vitamiinid ja mineraalained (toorsalateid, täisteraviljatooteid), mitte kiirtoitu kiirete süsivesikutega.

On juhtumeid, kus naisel on kindel soov imetada mõlemat last, aga reaalsus ei vasta kujutluses loodud ideaalpildile. Naine väsib ja siis ka loobub. Ega selleski pole midagi halba, sest vaid naine ise suudab oma jõuvarusid hinnata.

Tandemimetamine pole midagi sellist, mida peaks tegema seepärast, et keegi on nii teinud või et see on mingis ringkonnas popp. Kui aga ema tahab seda teha, siis on see võimalik ja igati normaalne.“

Kui rase soovib siiski loobuda vanemale lapsele rinda andmast, millal oleks seda kõige parem teha?

„3.–4. raseduskuul muutuvad rinnad­ tundlikuks, paljud ei taha siis enam imetada ning see lõpeb üsna loomulikult. Ka piima koostis ja maitse muutuvad sel ajal ning piima jääb vähemaks. Seda võib võrrelda imetajatest loomadega, kes jäävad uut järglast oodates n-ö kinni.

Paljud lapsed, tundes, et piim pole enam see, mis ta oli, loobuvad siis juba ise rinnast. Samas on ka lapsi, keda muutused teevad ärevaks, kes klammerduvad sel ajal just rohkem ema külge ning tahavad imeda senisest tihedamini. Nad justkui kontrollivad, kas ema on alles. Ema omakorda võib siis tunda, et kui laps nii väga tahab, kuidas seda talle keelata.

Kui ema soovib küll raseduse ajal last edasi imetada, kuid otsustab, et kahte­ last­ ta siiski imetada ei taha, tuleks vanem laps rinnast võõrutada hiljemalt kaks kuud enne sünnitust. Kui lõpetada kaks nädalat või koguni kaks päeva enne sünnitust, on see vanemale lapsele otsene side noorema õe-venna sünniga – temalt võeti rind ära ja anti teisele. Ka ei maksaks kaks kuud enne sünnitust teha rinnast võõrutatud lapse elus ühtki suuremat muutust.“

Kas tandemimetajal on põhjust karta, et vanemat last edasi toites ei teki ternespiima või et vanem laps sööb noorema eest selle kasuliku piima ära?

„Raseduse ajal häälestub ema keha sündiva lapse vajaduste järgi, mistõttu ei takista imetamine kuidagi ternespiima teket. Küll kehtib kahte last imetades reegel, et enne tuleks pakkuda rinda nooremale, alles seejärel vanemale. Võimalik on toita ka kahte last korraga, ühte ühest, teist teisest rinnast, ja neid siis vahetada.

Samas ei maksa karta piima eest ära söömist, sest vastsündinut võetakse kindlasti tihedamini rinnale kui vanemat last, kellele rinnapiim ei ole enam põhitoit, vaid pigem turvatunde allikas enne uinumist või lohutus, kui laps on haiget saanud. Enamasti õnnestub tandemimetajatel kõik loomulikult, sest ka naisele on emainstinktiga sisse kodeeritud tegutsemine vastsündinu vajaduste järgi.“

Tandemimetamine – mis see on?

Tandemimetamiseks nimetatakse kahe järjest sündinud lapse üheaegset imetamist. See on loogiline järg rasedana imetamisele, kui suurem laps ei ole järgmise lapse sünniks veel rinnast võõrdunud. Põhjalikum raamat sellel teemal on ameeriklanna Hilary Floweri ingliskeelne „Adventures in Tandem Nursing“. Siit saab vastuseid suuremale osale küsimustest, mis huvilistel ­võib tandemimetamise kohta tekkida.