Üksindustunne on eriti terav just pühade ajal, kuid igale murele leiab leevenduse!
Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus tegutseva sotsiaaltöötaja Marika Lassi sõnul satub tema juurde nii materiaalsete või hingeliste probleemide kui üksindusega kimpus olevaid lapseootel naisi.
Jõudumööda püütakse aidata kõiki ning on hea meel, kui on näha, kuidas murepundar lahenema hakkab. Kindlasti toonitab sotsiaaltöötaja aga seda, et ükski mure pole liiga suur või väike, et seda jagamata jätta. Kõige rõõmsam hetk on muidugi siis, kui tullakse vaid infot küsima — kuidas enne ja pärast beebi sündi käituda, kuhu pöörduda, mida teha. Siis kulub pikaajalise sotsiaaltöötaja hea nõu marjaks ära, sest 2007. aastast Ida-Tallinna Keskhaiglas tööl olnuna on tal hea ülevaade, mida naised enim küsivad.
Rohkem on muidugi neid, kes kas abi küsivad või tuleb ääri-veeri välja, et abi vajatakse. Eesti inimene on reeglina tagasihoidlik ega tihka abi küsida — siis tuleb olla ise see, kes oskuslikult, kuid samas delikaatselt vesteldes tõelise probleemini jõuab. Vahel pole ka lahendus vajalik — naine vajab vaid ära kuulamist, sest jagatud mure on pool muret.
Hingelised probleemid — ootamatu või probleemne rasedus, üksindus, mure hakkamasaamise ees, probleemid lähedaste inimestega, raseduse ajal üksinda jäämine, noortel kartus vanematele rasedusest rääkida ja hirm tuleviku ees — need on vaid üksikud näited sellest, milliste muredega tullakse. Marika Lass kinnitab, et vahel on endalgi raske muresid töölt lahkudes ukse taha jätta — sest oma tööd teeb ta hingega. Siin muudmoodi ei saagi. Seda kergem on, kui on näha, et naine näeb tunneli lõpus valguskiirt ning lahendus on käeulatuses.
Marika Lass on ka see, kes vahendab Ida-Tallinna Keskhaiglas nii-öelda emalt emale beebiriiete taaskasutust. Siinkohal on üleskutse kõigile, kel oma beebidest järgi pisikeseks jäänud riideid — võite lahkelt võtta ühendust ITK-ga ning uurida, kuhu ja kellele asju tuua saab. „Vahel on nii, et naine ise ei julgegi abi paluda, kuid temaga vesteldes tuleb välja, et vastsündinule pole veel seda, teist või kolmandat varutud. Nii hea meel on, kui olen beebiriiete paki jätnud sünnitusjärgsesse palatisse ning näen hiljem, kuidas värske ema asju vaatab ning õhkab — need on nii armsad!”
