Ülle Lember: see, et laps saab rinda, mõjutab kogu tema elu


Ülle Lember: see, et laps saab rinda, mõjutab kogu tema elu
Foto: Shutterstock

Rinnapiim annab lapsele intelligentsuse ja tervise — tahame ju, et meie maa tuleviku kujundajad oleksid targad ja tugevad. Ämmaemand Ülle Lember toob välja väga olulised põhjused, miks on tähtis nii lapsele kui emale, et meie beebid saaksid just rinnapiima.

Imetamine on inimesele liigiomane, turvaline, säästlik ja väga keskkonnasõbralik toitmisviis. Rinnapiim on pidevalt uuenev loomulik toit, mis ei vaja töötlemist, valmistamist, pakendamist ega transporti, ning ei kuluta ressursse ega tekita ka jäätmeid. Rinnaga toitmine on asendamatu viis pakkuda lapsele kasvamiseks ja arenguks ideaalset toitu. Lapse õiguste konventsiooni järgi on rinnaga toitmine laste õiguste võtmekomponent. Lisaks paljudele tervist edendavatele omadustele soodustab see ka perede heaolu ja majanduslikku toimetulekut. Seega ei ole rinnapiimaga toitmine ema jaoks vaid elustiili valik. Imetamine on õpitav tegevus, mis on võimalik pea kõigile. Emad vajavad teadmisi, oskusi ja toetust rinnaga toitmise alustamiseks ning jätkamiseks, igal lapsel aga on õigus saada rinnapiima, et saavutada parim võimalik tervis eelseisvaks eluks.
Nii kirjutab toitumise ja imetamise nõustaja, ämmaemand Ülle Lember kirjastuse Pegasus poolt välja antud raamatus “Laste toitumine ja tervis”.

Imetamine toetab aju ja kesknärvisüsteemi arengut varases lapseeas. Rinnaga toidetud lastel on hiljem kõrgemad IQ testide tulemused ning nad saavad koolis paremini hakkama. Rinnast imemine toitumisviisina arendab lihaseid, mis hoiavad kuulmetõrve avatuna, vähendades sel viisil keskkõrvapõletike esinemist, mõjutavad kõne arengut ning vähendavad riski halva hambumuse kujunemiseks. Enneaegsete laste toitmine rinnapiimaga on eriti vajalik, et aidata kaasa nende küpsemisele ja arengule.

Seotud lood:

Optimaalne toitmine on imiku- ja lapseea arengu alus. Emapiim sisaldab parimas võimalikus vahekorras ja samas ka kergesti omastataval viisil kõiki inimlapsele vajalikke mikro- ja makrotoitaineid ning piisavalt energiat. Imetamine kui toitmisviis omakorda toetab lapse sensoorset ja kognitiivset arengut.
Rinnaga toitmine vähendab ka haigestumist mittenakkushaigustesse nagu lapseea astma ja diabeet. Samuti vähendab see oluliselt ülekaalulisuse riski hilisemas eas, mis omakorda langetab südamehaiguste riski ja mõjutab eluea pikkust. Seega omab rinnaga toitmine pikaajalist mõju kogu rahva tervisele ja vähendab enneaegset suremust.

Loe veel

Rinnaga toitmine on reproduktiivprotsessi lahutamatu osa, omane ja loomulik naise kehale ning mitmeti kasulik ka emade tervisele. Imetamine kiirendab taastumist sünnitusest, vähendab verekaotust sünnituse järel, pikendab sündidevahelist aega, vähendab riski haigestuda munasarja- ja rinnavähki ning mitmetesse kroonilistesse haigustesse (sh luude hõrenemine ja mõned südame-veresoonkonnahaigused).

Rinnaga toitmisel kujuneb ema ja lapse vahel välja tihe ja lähedane armastussuhe, mis pakub mõlemale sügavat emotsionaalset rahuldustunnet ning on aluseks lapsevanemaks olemisele. Beebid nutavad vähem ja arenevad kiiremini, kui nad on pidevalt ema läheduses ning neid toidetakse rinnaga koheselt peale sündi. Ema ja lapse vahelise sideme arenemisel on tähtsad vahetu lähedus, puutekontakt ja imetamine, mille käigus vabanevad hormoonid oksütotsiin ja prolaktiin. Need hormoonid on ema käitumise olulisteks mõjutajateks ja emainstinkti vallandajateks. Evolutsiooni käigus on ema ja vastsündinu “programmeeritud” kiindumussuhte kujunemiseks imetamise kaudu. Imetavad emad õrnutsevad oma lapsega sagedamini ning kurdavad vähem lapse öise söögi- ja tähelepanuvajaduse üle. Samuti on kindlaks tehtud, et rinnaga toitnud emad kasutavad hiljem oma laste kallal vähem füüsilist karistamist ning vägivalda.

Inimene on bioloogiliselt imetaja. Kõikide imetajate piimad sisaldavad valku (vajalik järeltulija kasvamiseks), rasvu (energiatagavaraks), süsivesikuid (vahetuks energiaallikaks) ning erinevaid vitamiine ja mineraalaineid (vajalikud keha biokeemia toimimiseks). Kõik need komponendid on hädavajalikud, et lapsed kasvaksid, areneksid ja õpiksid. Siiski on erinevate imetajate piimadel koostis erinev — selline, mis tagab konkreetse liigi järeltulijatele parima arengu ja kasvamise.

Rinnapiim sisaldab paljusid lapsele olulisi komponente, mida kunstlikes piimasegudes ei ole: hormoone, ensüüme, kasvufaktoreid, asendamatuid rasvhappeid, immunoloogilisi ja mittespetsiifilisi kaitsefaktoreid. Rinnapiimas on üle 200 erineva bioloogiliselt aktiivse koostisosa.

Rinnapiim ja piimasegu on täiesti erinevad toiduained. Piimasegude valmistamisel kasutatakse lehmapiimast valmistatud piimapulbrit, millele on lisatud erinevaid suhkruid, juurviljaõlisid, soja jt koostisosi, et saavutada valkude, rasvade ja süsivesikute emapiimale sarnane vahekord. Need komponendid aga erinevad olemuselt ja kvaliteedilt oluliselt emapiima koostisosadest, millest enamus on jäljendamatud.

Ainuüksi rinnapiimaga toitmine vähendab oluliselt lapse haigestumise riski tavalistesse lapseea nakkushaigustesse nagu kopsupõletik ja kõhulahtisuse erinevad vormid. Haigestumise korral paranevad rinnaga toidetavad imikud enamasti kiiremini ja kergemini. Seega väheneb rinnaga toitmisel raskete haigusjuhtude arv ja ka laste suremus, ning seda nii arenenud kui arengumaades. Perekonna jaoks tähendab see vähem kulutusi ravimitele, vähem töölt puudutud päevi ning ennekõike vähem muret ja stressi seoses lapse haigusega.

Pikemalt loe antud teema kohta raamatust “Laste toitumine ja tervis”, kirjastus Pegasus

Foto: Pegasus


Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare