Uue elu esimesed küsimused
Kaisa Tamme (31) tütreke Nora sündis 8. septembril Tallinnas. Kaisa ütleb, et sünnitusmajas beebiga olles on turvaline teada, et abi ja nõu on vajadusel sealsamas. Koju jõudes oled aga omapäi ja vastutuskoorem on suur. Üks tema esimesi küsimusi tekkis juba haiglas ja puudutas seda, mida haiglast tulles titale selga panna. Kodus aga tegi kõige rohkem peavalu beebi toitmine.
Et laps sündis erakorralise keisrilõikega, siis oli ka tema tõstmine ja liigutamine alguses päris valus. Niisiis oli vaja leida mugavamaid asendeid toitmiseks ja lapse tõstmiseks ning samal ajal lahendada kerkinud probleeme seoses imetamisega. Pildistamise ajaks oli Nora kahekuune ja ema Kaisal kirjapandud mured juba unustatud. „Aga seda mäletan hästi, kuidas iga uus olukord ja tegevus tõid alguses kaasa küsimusi ja ebakindlust,“ nendib ta.
Emade esimestele küsimustele nõustus lahkelt vastama ämmaemand Velly Roosileht, kes ise sünnitas oktoobrikuus oma neljanda lapse.
Kaisa esimesed küsimused
Minul tekkis päris piim umbes 3. päeval pärast sünnitust, samal ajal saime ka koju. Kodus oli ikka mure küll, kas värskel ilmakodanikul saab kõht täis. Laps sõi ka tunduvalt lühemat aega, kui olid n-ö üldised soovitused.
Velly: „Kõik lapsed ei ole rinnal ühekaua, mõni sööb kiirelt ja mõni aeglaselt. Laps saab piisavalt rinnapiima, kui ta on pärast toitmist rahulik, sööb vähemalt 8 korda ööpäevas, pissib ööpäevas 6–8 korda ja võtab kuus juurde vähemalt 600 grammi.“
Kas pisikese imemisvõte on ikka õige? Meeles oli, kuidas perekooli loengutes väga rõhutati, et laps hakkaks kohe algusest õige võttega imema, see hoiab tulevikus ära palju toitmisega seotud probleeme.
Velly: „Laps on õigesti rinnal, kui tema keha ja pea on ühel joonel, kui ta suu on laialt avatud, alumine huul on pööratud väljapoole, suus on suurem osa nibuväljast, mitte ainult nibu, ning nina ja lõug on vastu rinda, põsed on ümarad ja kostab neelamist.
Õige imetamisasend on selline, mis on mugav emale ja beebile, ning sobiv asend tuleb endale katse-eksituse meetodil ise leida.“
Esimestel päevadel on pisike oma tiheda söömisega imetamise väga valusaks muutnud. Kas nüüd jääbki nii? Millal imetamine enam valu ei tekita ja kuidas seda valu leevendada?
Velly: „Imetamine ei tohiks olla valus. Rinnad võivad algul olla hellad ja tundlikud, kuid see möödub ajapikku. Valu võib viidata valele imemisvõttele, seega võiks esmalt abi olla, kui imemisvõte spetsialistiga üle vaadata.“
Kuidas ma tean, kas laps on piisavalt soojalt riides, samas mitte liialt soojalt, et ta higistama hakkaks?
Velly: „Soovitan lapsele selga panna üks kiht riideid rohkem kui endale. Lapsel on hea olla, kui kuklavoldivahe on katsudes soe.“
Millal ja kui kauaks võiks lapsega õue minna?
Velly: „See sõltub aastaajast. Suvebeebi võib õue viia juba paaripäevaselt, alustada 15–20 minutist ja järk-järgult aega pikendada. Kevadel ja sügisel võiks esimene õueskäik olla nädalavanuselt. Talvel võiks beebit enne õueminekut külma õhuga harjutada. Õueminek võiks aset leida teisel elunädalal ja temperatuuril kuni –10 kraadi. Õue ei minda –15kraadise ja külmema ilmaga.“
Kas panna laps kohe esimesel kodupäeval vanni? Kui kauaks ja kuidas teda vannitades hoida, ta on ju nii õrnake?
Velly: „Vanni võib teha juba sünnitusmajast kojujõudmise päeval. Vanniskäik võiks kesta 5–10 minutit. Enne vannitamist soovitaksin kõik vajaliku valmis panna ja vannitamisele kaasata ka näiteks lapse isa. Last vanni pannes toeta ühe käega lapse õlgu ja hoia kaenla alt, teise käega toeta peput ja jalgu. Pane laps vette rahulikult ja aegamööda, et ta ei ehmataks. Samal ajal räägi lapsega, naerata talle. Kui laps on vannis, toeta edasi õlavöödet ja teise käega pese last.“
Kas ma toetan tema pead õigesti?
Velly: „Last hoides on hea olla ise rahulik ja enesekindel. Lapse pea toetamine on algul väga oluline. Vastsündinu kaelalihased on nõrgad, mistõttu ei suuda ta hoida pead keskjoonel, vaid see vajub gravitatsioonijõul ja kaasasündinud reflekside mõjul küljele. Seepärast on oluline jälgida, et lapsel ei tekiks eelistus vajuda vaid ühele küljele, seda ka uinakute ajal.
Beebi hoidmiseks on mitu viisi, näiteks:
aseta mõlemad käed ümber beebi rindkere, nii et sinu pöidlad on beebi rinnakul, ja ülejäänud sõrmed toetavad beebi pead ja kaela piirkonda;
toeta lapse pea kergelt kõverdatud käsivarrele, nii et sinu küünarvars ja käelaba on ümber lapse selja ja pepu. Teine käsi toetab tagumikku ja jalgu.“
Kas mähkmeid vahetades tuleks hoida last mingi aeg ilma mähkmeta, et ta õrn nahk saaks hingata?
Velly: „Mähkmeid tuleks vahetada tihedalt, nii iga 2–3 tunni tagant, pärast kakamist aga kindlasti kohe. Õhuvanne võib teha nii tihti, kui soovitakse. Need on head ja ennetavad mähkmelöövet, aitavad hoida naha tervena. Puhastamiseks sobib kõige paremini puhas vesi.“
Üsna tülikas on bodisid üle pea sikutada, on näha, et beebile see väga meeltmööda pole. Kuidas riietada last kõige „valutumalt“?
Velly: „Lapse riided olgu pehmed, mugavad ja nende selgapanek lihtne. Seega kui tundub, et üle pea sikutada on ebamugav, siis võiks kasutada hõlmikbodisid. Enamasti hakkavad beebid riiete vahetamise ajal nutma. Mitte et neile ei meeldiks riiete vahetamine, vaid paljalt olek muudab nad ebakindlaks.“
Pärast D-vitamiiniga alustamist tekkisid lapsele näkku täpid ja kulmu kohal oli kerge punetus. Kas tegemist on beebiaknega või hoopis allergilise reaktsiooniga vitamiinile või midagi muud, kas jätkata D-vitamiini andmist?
Velly: „Kindlasti peaks beebi saama edasi D-vitamiini. Esmalt võiks proovida preparaadi vahetust.“
Kuidas lohutada nutvat last ja kuidas aru saada, miks ta nutab?
Velly: „Laps ei nuta põhjuseta, see on tema viis anda teada, et miskit on viga. Põhjusi on erinevaid (nälg, märg mähe, ebamugavus, liiga soe, külmatunne, valu, väsimus jms). Esmase asjana reageeri kohe oma lapse nutule. Lohutamiseks sobibki kõigepealt süllevõtmine. Sülle võttes ei riku sa last kohe kindlasti ära. Pigem annad sellega talle turvatunde ja näitad, et temast hoolitakse. Samuti võib abiks olla kiigutamisest, silitamisest, teki sisse mähkimisest. Paari nädalaga hakkavad emad juba aru saama, miks laps nutab ja kuidas teda kõige paremini lohutada.“
Anary esimesed küsimused
Tartlanna Anary Noorema (33) tütreke Nora sündis 6. septembril. Ema meenutab, et esimestel nädalatel lasi tita endaga rahulikult harjuda, magas hästi ja ka imetamine kulges kohe esimesest päevast probleemideta. Päris alguses ei osanud Anary seisukohta võtta luti suhtes, sest ei mõistnud, mis olukorras seda vaja võiks minna. Umbes kolmenädalaselt, kui magamise ja söömise vahele mahtusid ka nutuhood, arvas ema, et lutti võiks proovida. Kuid lutt ei meeldinud Norale ja nii jäigi. Kõige suuremaks pähkliks on osutunud lapse uinutamine, enne kui tal tekib üleväsimus. „Meie perele tähendab see praegu kolm korda päevas vankriga väljas käimist,“ räägib Anary kaks kuud pärast lapse sündi. Samas on lapse ööunega läinud lihtsamaks, juba ühekuuselt hakkas Nora öösiti magama oma toas ja ta sööb öösiti üks-kaks korda.
Anary lisab veel, et hakkas esimestest nädalatest alates beebit potitama. Tema üles tähendatud küsimused puudutasid ka varast potitamist ja vastsündinuga mängimist-tegelemist, millest kirjutame käesolevas ajakirjas pikemalt.
Kas vastsündinul peaks kogu aeg müts peas olema või võib soojas toas ka ilma olla?
Velly: „Soojas toas võib laps muidugi olla ilma mütsita. Mütsi võiks toas kasutada pärast vanni, kuni ta juuksed kuivavad.“
Millised märgid näitavad mulle, et beebile võiks hakata lutti pakkuma?
Velly: „Tegelikult ma arvan, et selliseid märke polegi olemas. Lutt ei ole beebile vajalik, pigem on see lapsevanema mugavus. Kui aga lapsevanem soovib oma lapsele lutti pakkuda, siis peaks beebi oskama rinnast hästi imeda. Esmavalikuna võiks siiski proovida teisi rahustamisvõtteid.“
Kui beebi nahk ketendab, kas siis on mõistlik nahale aeg-ajalt kreemi või õli määrida?
Velly: „Vastsündinu nahk on õrn, õhuke ja väga tundlik. Nahal on rikkalik verevarustus, mis muudab selle kergesti läbitavaks kõigele, mis nahale pannakse. Seetõttu võiks salve ja kreeme kasutada tõesti vaid näidustusel. Kõige parem on puhas vesi, ketendava naha puhul võib vanniveele lisada vanniõli.“
Kui pikka aega võib vastsündinu järjest ärkvel olla, ilma et tekiks üleväsimus?
Velly: „Esimestel elunädalatel beebi enamasti magab, keskmiselt kuni 16 tundi, mis on jaotunud öö ja päeva vahel võrdselt. Kui kaua vastsündinu üleval suudab olla, sõltub konkreetsest lapsest. Enamasti on need lühikesed ärkvelolekud ja seotud söömisajaga. Üleväsimusest annavad märku raskused uinumisel ja häirunud uni.“
Kas on mingeid nippe, kuidas saada beebit magama, kui ta on küll väsinud, aga ei uinu?
Velly: „Esmalt soovitan jälgida, millal laps väsib, et üleväsimust ei tekikski. Kui see aga juba tekkinud on, siis sõltub kõik jällegi lapsest endast. Mõnele beebile meeldib, kui ta mähitakse teki sisse, teisele õrnalt kiigutamine või silitamine. Mõni tahab ema lähedust ja ema südamelöögid mõjuvad talle rahustavalt. Samuti võib abi olla isast ja sellest, et hoopis tema beebi sülle võtab ja teda kiigutab.“
