Väga põnev lugemine| Kuidas vastsündinu maailma tajub


Väga põnev lugemine| Kuidas vastsündinu maailma tajub
Foto: Unsplash

Imikud suudavad tervet hulka asju näha, kuulda, maitsta ja tajuda ning need tunded meelde jätta. Aga vastsündinu tajub neid tundeid hoopis tei­siti kui suuremana.Vaata, kuidas!

Vastsündinu tajudest on suurepäraselt kirjutatud Pegasuse poolt välja antud uues raamatus "Imelised nädalad!"

MIDA BEEBID NÄEVAD

Kuni viimase ajani arvati, et vastsündinud ei näe. See ei ole tõsi. Emad on kogu aeg teadnud, et vastsündinutele meeldib nägusid vaadata, kuigi nägemine areneb täielikult välja meeltest viimasena. Kõige sel­gemalt näeb vastsündinu umbes kolmekümne sentimeetri kaugusele. Kaugemal muutub pilt juba häguseks. Vahel on tal ka raske mõlemat silma korraga vaadeldavale objektile koondada, aga kui see õnnestub, jääb ta seda ainiti silmitsema. On korraks täiesti liikumatu. Kogu ta tähelepanu on objektile suunatud. Eriti erksas meeleolus võib ta suuta isegi liikuvat mänguasja silmadega jälgida, pöörates pead selle liiku­mise suunas või vahel isegi silmi ja pead korraga liigutada. Seda suu­dab ta nii horisontaalse kui vertikaalse liikumise puhul. Oluline on, et eset liigutataks aeglaselt ja ühtlaselt. Kui ta mõne hetke pärast silmside kaotab, püüa see taastada ja liiguta asja veelgi aeglasemalt.

Kõige parema meelega jälgib beebi lihtsat, inimnäoga sarnanevat eset — üleval kaks suurt täppi nagu silmad ja all üks — suu. Seda oskab vast­sündinu juba tund aega pärast sündimist. Paljudel on silmad pärani lahti ja nad on väga erksad. Emad-isad on sageli oma vastsündinu suurtest ilusatest silmadest täielikult võlutud. Võimalik, et nii varases eas äratab imikute tähelepanu igasugune ese, mis ähmaseltki inim­näoga sarnaneb.

Seotud lood:

Eriti huvitatud on imikud teravatest kontrastidest — valge-punasetriibuline muster pakub talle ilmselt pikemaks ajaks huvi kui sinise- ja rohelisetriibuline. Mida erksamad kontrastsed värvid, seda suuremat huvi need imikule pakuvad. Kõige pikemalt köidavad imiku tähelepanu must-valged triibud, sest nende puhul on kontrast kõige tugevam.

MIDA BEEBID KUULEVAD

Loe veel

Juba sünnihetkel suudab vastsündinu helisid eristada. Ta tunneb su hääle ära kohe pärast sündimist. Talle võib meelida muusika, mootorimüra ja vaikne trummeldamine. See on loogiline, kuna need helid on talle juba tuttavad. Emaüsas ümbritses teda pidev tümpsumine, kra­bin, korin, vilin ja krigin, mida tekitasid süda, veenid, magu, kopsud ja sooled. Pealegi on tal häälte vastu kaasasündinud huvi ja ta peab neid lohutavateks. Laias laastus mõjub vastsündinule lohutavalt teda üsas ümbritsenuga sarnane keskkond. Näiteks lapsele, kelle ema oli rase­dana sageli mürarikkas keskkonnas, ei pruugi meeldida liiga vaiksed ruumid.

Imik eristab ka kõrget ja madalat hääletooni. Kõrgetoonilised helid ära­tavad kiiremini ta tähelepanu, seega pole vaja oma kõrgel häälel lausu­tud hellituste pärast piinlikkust tunda. Lisaks teeb ta vahet valjudel ja vaiksetel helidel ega armasta äkilist valju heli. Mõned beebid ehma­tavad kergesti ja kui sinu oma juhtub niisugune olema, hoolitse selle eest, et sa ei teeks midagi, mis võiks teda hirmutada.

MIDA BEEBID HAISTAVAD

Lõhnade suhtes on vastsündinu väga tundlik. Teravad ja kirbed lõhnad talle ei meeldi. Need muudavad ta üliaktiivseks. Ta püüab lõhna allikast kaugemale tõmbuda, kuid võib ka nutma hakata.

Imik eristab oma ema ihu- ja rinnapiima lõhna teiste emade omadest. Kui näidata talle erinevaid kantud riideid, pöörab ta selle poole, mis sinul seljas oli.

MIS MAITSEID BEEBID TUNNEVAD

Vastsündinu suudab eristada ka mitut erinevat maitset. Ta eelistab magusat ning hapu ega kibe talle ei meeldi. Kui miski maitseb kibedalt, sülitab ta selle nii kiiresti kui võimalik välja.

MIDA BEEBID TUNNEVAD

Imikud eristavad temperatuurimuutusi. Ta tunneb soojust ja kasutab seda oskust ära rinnanibu leidmiseks, kui seda talle suhu ei pisteta, sest nibu on oluliselt soojem kui rind. Pruugib lihtsalt pead kõige soo­jema punkti poole liigutada. Ta tajub ka külma. Aga kui tal külmetada lastakse, ei suuda ta ise end soojendada, sest selles vanuses ei oska ta väriseda, mis on kehatemperatuuri kontrollimise vahendiks. Beebi kehatemperatuuri eest peavad hoolitsema vanemad. Näiteks ei ole eriti mõistlik lapsega külma ja lumega pikale jalutuskäigule minna, ükskõik kui soojalt ta ka riides ei oleks, sest ikkagi võib tal külm hakata ja tek­kida hüpotermia. Kui märkate, et imik ilmutab mingeid rahulolematuse­märke, minge kiiresti sooja.

Beebid on eriti tundlikud puudutusele. Üldiselt meeldib neile nii pehme kui tugev puudutamine. Uuri välja, millist sinu laps eelistab. Neile meel­dib ka massaaž mõnusalt soojas toas. Füüsiline kontakt on imikule parim lohutus ja lõbustus. Proovi kindlaks teha, milline kontakt mõjub sinu lapsele uinutavalt või äratavalt, siis saad seda keerulistes olukor­dades ära kasutada.

Allikas: "Imelised nädalad!", kirjastus Pegasus

Lapse mõistuse areng - kui võrratu maailm!

Üks imeline nädal teise järel …
• saad teada, millal toimuvad esimese pooleteise eluaasta olulisimad arenguhüpped
• näed maailma oma pisikese silmade läbi
• õpid last arenguhüpetes toetama
• aitad toime tulla kolme suure K-ga: klammerdumise, kapriiside ja kisaga
• saad teada, millised lelud ja mängud igasse nädalasse kõige paremini sobivad
• õpid kasutama kalendrit, graafikuid ja nimekirju, et lapse käitumisest paremini aru saada
• saad nädalapõhised juhtnöörid lapse käitumise mõistmiseks

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare