Enne oma esimest last Maijat (2) ootama jäädes olin kindel, et Eestis on lapse saamine suurepäraselt rahaliselt toetatud. Esmapilgul see ju nii ka on. Algul ravikindlustus ja sajaprotsendiliselt eelmise kalendriaasta teenitud tuluga võrdselt tasustatud haigusleht rasedale, poolteiseaastane vanemapalk mulluse töötasuga võrdses summas.

Pärast seda lapsehooldustasu ligi 40 eurot kuus, ühekordne riiklik sünnitoetus 320 eurot ja teist sama palju omavalitsuselt. Lisaks igakuine lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.

Ei tahtnud lükata laste saamist edasi

Puudused tulid ilmsiks siis, kui rasedaks jäädes teemasse süüvisin. Olin 24aastane, lõpetamas magistrantuuri ja alustanud hiljuti teed karjääriredelil. Olin entusiastlik ja motiveeritud töötaja, armastasin oma eriala väga. Samas ei tahtnud ma lükata laste saamist edasi kolmekümnendatesse, mil keha lapsekandmisvõime „parim enne“ iga aastaga kahaneb.

Nii minu kui ka elukaaslase eriala võimaldab paindlikku tööaega ja -kohta, vajalik on vaid arvuti, telefoni ja interneti olemasolu. Seega otsustasime teha ühtaegu karjääri ja kasvatada lapsi, koos ja kordamööda.

Avastasin, et Eestis on emadele küll tagatud suurepärased võimalused koju jäämiseks, kuid tingimused, mis soosiksid nii ema kui ka isa jätkamist tööturul ja samal ajal koos laste kasvatamist, on puudulikud.

Sobiva koormusega töö lapse kõrvalt

Kui laps on 70 päeva vanune, saavad vanemad vahetada kohad: isa jääb töölt koju last hooldama ja ema läheb tööle. Kui paljud naised aga suudaksid ja sooviksid kahekuuse beebi kõrvalt täiskohaga kontorisse tööle minna? Mina poleks seda kohe kindlasti teha suutnud. Kui paljud mehed suudaksid ja sooviksid kahekuuse titaga koju jääda? Minu elukaaslasele oleks see liig olnud.

Lapsega kodus olemise kõrvalt endale sobiva koormusega tööd jätkata tahaksid aga paljud naised, nagu on ka hulgaliselt mehi, kes veedaksid hea meelega oma beebiga rohkem aega. Uuringukeskus Praxis avaldas juba paar aastat tagasi analüüsitulemused, mille põhjal soovitas muuta Eesti vanemahüvitise maksmise korda nii, et ema ja isa saaksid ka korraga vanemapuhkust võtta ja samal ajal osakoormusega tööl käia. Riiklikul tasandil otsuseid pole aga sündinud.

Meie jaoks on ideaalne tasakaal selline, kui emme saab ühel päeval nädalas kodukontoris tööd teha. Lapse jaoks on see ju vahva – tema ja issi päev. Ülejäänud neli päeva töötab isa ja last hoiab ema. Mõne teise pere jaoks sobib jälle teistsugune jaotus.

Eriti oluliseks muutus sellise võimaluse olemasolu siis, kui jäin aastase lapse kõrvalt uuesti rasedaks. Ent kui väikse koormusega töötada pole võimalik, tähendab see mitu last järjestikku sünnitanud naisele, et ta jääb aastateks tööturult kõrvale.

Sünnitusleht peaaegu nagu harilik haigusleht 

30–70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega jääb naine 140 päevaks rasedus- ja sünnituspuhkusele, mida nimetatakse ka sünnitusleheks või dekreediks. Sünnituslehel oldud aja eest maksab haigekassa naisele tema eelmise kalendriaasta palgaga võrdväärset hüvitist. Oma olemuselt ongi sünnitusleht peaaegu nagu harilik haigusleht – samal ajal ei lubata tegelda töökohustuste ega ettevõtlusega, ei tohi teenida palka ega ka muud tasu.

Kui naine siiski hirmsasti kibeleb, võib ta dekreedist loobuda ja jääda otse vanemapuhkusele, siis pole ka töökeeldu. Arvestada tuleb aga seda, et siis saab esimese 70 päeva eest alates lapse sünnist vaid miinimumpalgasuurust hüvitist ning ka lisa võib teenida vaid eelmise aasta miinimumpalga ulatuses.

Haigekassa kommunikatsioonitalituse spetsialisti Kadri Eisenschmidti sõnul on sünnitusleht ja -hüvitis mõeldud selleks, et ema keskenduks niivõrd olulisel ajal nagu raseduse lõppjärk ja esimesed kuud pärast sünnitust ainult enda ja oma lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele ega tegeleks muuga.

Igal isal on õigus kaks kuud enne kuni kaks kuud pärast lapse sündi saada kümme tööpäeva tasustatud isapuhkust. Selle eest makstakse tema viimase kuue kuu keskmist palka.

Puudused tulid ilmsiks

Kui esimesed kuud on möödas, ema tervis taastunud, uue ilmakodanikuga tuttavaks saadud ja perele sobiv rutiin sisse seatud, saab ema väikese töökoormusega algust teha küll. Kui Maija sai kolmekuuseks, tundsingi järsku, et nii minu peas kui ka päevakavas on ruumi üle. Otsustasin uuesti kooli minna. Tütre pooleaastaseks saades hakkasin otsima võimalust, kuidas väikse koormusega ka tööga jätkata. Siis puudused ilmsiks tulidki.

„Seadus lubab vanemahüvitise saamise ajal töötada, aga siis kehtivad vanemahüvitise maksmisel kindlad reeglid,“ nendib sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste üksuse nõunik Merlin Loorits. Nimelt tohib hüvitise saaja teenida kuus vaid eelmise aasta miinimumpalka – tänavu 390 eurot kuus brutotuluna. Kui sissetulek ületab 390 eurot, vähendab sotsiaalkindlustusamet kindla valemi järgi vanemahüvitise suurust.

„Kui inimesele makstakse vanemahüvitist näiteks 1000 eurot kuus ja ta saab töötasu 500 eurot kuus, siis vanemahüvitise uus suurus arvutatakse järgmiselt: 1000 – (500 – 390) / 2 = 945 (miinimumpalga ületanud summa jagatakse kahega ja see lahutatakse vanemahüvitisest). Seega sellel kuul on tema hüvitise suuruseks 945 eurot bruto,“ selgitab Loorits valemit.

Lahendus - väike-ettevõtjaks?

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE võib vanemahüvitise kõrvalt teenida aga nii palju, kui suudab ja soovib. Paljud naised ongi lapsega kodus olles hakanud näiteks käsitöö või veebikaubandusega tegelema ja end FIEks registreerinud, et perele lisa teenida.

Firmale piiramatult tulu teenida võivad ka mõne teise ettevõttevormi (osaühingu, aktsiaseltsi) loonud vanemad. Endale palga välja maksmisel kehtib aga seesama 390 euro piir. Omanikutulu ehk dividende võib vanemahüvitise kõrvalt teenida, sest selle pealt ei maksta sotsiaalmaksu.

Piiramatult võivad vanemahüvitise kõrvalt teenida ka loomeinimesed oma loomingu müügiga. Selle eest makstakse autoritasu, mis on samuti sotsiaalmaksustamata tulu.

Kes hoolitseb samal ajal lapse eest?

Kuigi võimalusi beebi kõrvalt väikese koormuse ja tasuga töötamist jätkata emal just nagu oleks, ilmnes meie puhul siiski puudus: kes hoolitseb samal ajal lapse eest? Isale pole ju samal ajal tagatud võimalust emaga paralleelselt tasustatud lapsepuhkusel olla ja last hooldada.

Beebi ja väikelaps väärivad oma ema või isa jäägitut tähelepanu, mida ei sobi jagada arvutiekraaniga. Pelgalt lapse uneaegadel (või enda uneajal) töötamisest ei piisa, samuti ei jää emale siis vajalikku aega ise puhata.

Muidugi ei keela seadus mõlemal vanemal vanemapuhkusest ja -hüvitisest hoopistükkis loobuda, laps vanaema või muu hoidjaga jätta ja lihtsalt tööle minna. Siis jääb aga kannatajaks esmajoones laps ning ma ei tea ühtegi vanemat, kes tegelikult nii toimida sooviks.

Meie leidsime sobiva lahenduse alles teist last Jasperit (4 kuud) ootama jäädes: lõime perefirma, millesse panustamist ja laste eest hoolitsemist saame omavahel jagada. Tänapäeval on meiega sarnaseid paindlikke ameteid ja töövõimalusi päris palju. Infoühiskond areneb aina edasi. Oleks ainuõige, kui ka seadused riigis jõuaksid uuele elukorraldusele järele.


SIDEBAR: Väikelapsevanemale vajalikke teadmisi töö- ja puhkeajast

Imetamispausid tööl

Alla 1,5aastase lapse emal on tööle naastes õigus iga kolme tunni järel võtta vähemalt pooletunnine imetamispaus, et toita last või pumbata talle rinnapiima. Neid vaheaegu võib kokkuleppel tööandjaga liita ka üheks pikemaks pausiks ning mitmikute puhul on imetamispausi pikkus vähemalt tund, selgitab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Samad töötingimused

Kas vanemapuhkusel oli ema või isa – igal juhul on puhkuselt tööle tagasi suundujal õigus samadele töötingimustele, mis olid kokku lepitud enne koju jäämist. Kui töötingimused on vahepeal paranenud, näiteks on terve kollektiivi palgad tõusnud, on palgatõusule nüüd õigus ka vahepeal eemal viibinud lapsevanemal. Anni Raigna sõnul kiputakse Eestis määrama lapsehoolduspuhkuselt tulejale varasemast madalamat palka või uut katseaega – kumbki ei ole lubatud!

Koondada ei või

Kui ettevõttel on tarvis töötajaid koondada, siis alla kolmeaastase lapse vanemal on tööle jäämiseks eelisõigus. „Olukorras, kus tööandjal tekib vajadus kolmest müügiesindajast üks koondada, on alla 3aastase lapse vanemal eelisõigus tööle jääda ehk teda koondada ei tohi,“ toob Raigna näite.

Komandeering vaid nõusolekul

Seadus ei luba tööandjal saata alla kolmeaastase lapse ema või isa tema nõusolekuta lähetusse.

Rohkem puhkust

Kuni seitsmeaastase lapse vanemal on õigus nõuda iga-aastast põhipuhkust endale sobival ajal. Lisapuhkusena saab kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14aastast last; või kuus tööpäeva, kui on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3aastane laps.

Lapse 3aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust 6 tööpäeva, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Lapsepuhkuse päevatasu arvutatakse valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast – 2016. aastal on lapsepuhkuse päevatasu suurus 20 eurot ja 24 senti.

Veel on vanematel õigus võtta aastas 10 päeva palgata lapsepuhkust. Kasutamata jäänud lapsepuhkused järgmistesse aastatesse edasi ei kandu.

Lapsepuhkust võib kasutada isa juba ajal, kui ema on lapsehoolduspuhkusel. Hiljem saavad vanemad omavahel kokku leppida, kes kui palju päevi võtab.

Haige lapsega kodus

Kui töötav ema või isa on haige lapsega kodus, maksab haigekassa talle kohe esimesest päevast kuni 14 päeva hüvitist, mis on tema eelmise kalendriaasta keskmisest palgast 80%. Kui ema oli eelmisel aastal lapsepuhkusel, on hooldusleht mõttekam võtta isal, sest ema saaks seda hüvitist miinimumpalga järgi, olenemata oma vanemahüvitise suurusest. Mitte ühtegi töötajat ei tohi lahti lasta põhjusel, et ta täidab perekondlikke kohustusi – näiteks on lapse haiguste tõttu pidevalt hoolduslehel.

Anni Raigna toonitab, et kõik need hüved kehtivad nii täiskoormuse kui ka osaajaga töötajale, kuid ainult siis, kui on sõlmitud tööleping. Võlaõiguslike lepingutega töötajatele eritingimused ei kehti.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet, haigekassa, töökaitseinspektsioon