Eestlanna Austraalias | Kui ma last ei vaktsineeri, ei saa ka lastetoetust

Eestis on väga palju inimesi, kes oma lapsi vaktsineerida ei taha ja ei teegi seda. Austraalias ei ole laste vaktsineerimine küll kohustuslik, aga kui me seda ei teeks, siis ei makstaks meile ka lastetoetusi.

Kohe, kui Joosep endale Austraalia kodakondsuse sai, käisime ka läbi arsti juurest, et teha tavaline kontroll (kaalumine, mõõtmine) ja kontrollida üle ka vaktsineerimised. Õnneks on sinna kollasesse immuniseerimispassi, mis meile Eestis arstil käies anti, ka inglise keeles kirjutatud. Läksimegi kontrollima, et mis vaktsiine veel vaja oleks teha. Ma tegin enne kodus muidugi ka eeluuringut internetist. Selgus, et Joosep vajab ainult kahte vaktsiini, mida Eestis talle ei tehtud, meningokok ja pneumokokk.

Meningokok on üsna tõsine nakkushaigus, mis võib levida lihtsa aevastamise kaudu. Meningokoki-nakkuse tekitajat kannab umbes 8-25% inimestest. Haigustekitajaks on bakter Neisseria meningitidis ehk meningokokk. Haiguse peamiseks kolmeks kliiniliseks vormiks on meningokoki-meningiit, meningokokisepsis ja meningiit koos sepsisega.

Pneumokokke on üle 90 alatüübi ehk stereotüübi. See mikroob võib põhjustada keskkõrvapõletikku ja põskkoopapõletikku, kuid ka kopsupõletikku, ajukelmepõletikku ning baktereemiat ehk sepsist. Pneumokokkvaktsiin annab kaitse nende pneumokokkide alatüüpide eest, mis sisalduvad vaktsiinis ning kaitseb meningiidi ja sepsise eest, osaliselt ka keskkõrvapõletiku ja kopsupõletiku eest. Mitmes Euroopa riigis kuulub pneumokokkvaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse, Eestis aga mitte. vähemalt mitte aastal 2016. Laste vaktsineerimise suure hõlmatuse korral väheneb oluliselt ka täiskasvanute haigestumine rasketesse pneumokokknakkustesse, kuna lapsed on peamised pneumokokknakkuse levitajad.

Ülejäänud teised vaktsiinid, nagu B-hepatiit, teetanus, difteeria, rotaviirus, mumps, leetrid jne sai ta ilusti juba Eestis kätte. Ainuke vaktsiin mida nad Austraalias ei tee, aga Eestis tehakse, on tuberkuloos. Selle saavad Eesti lapsed kohe peale sündi, nagu ka Joosep sai. Sellest on siiamaani väike roosa täpike õla peal. Siin ei ole tuberkuloos nii levinud kui Eestis. WHViisaga Austraaliasse minnes pidin enne kopsupildi tegema et näidata et mul tuberkuloosi pole, ma ei tea, kas nad seda enam nõuavad.

Käisimegi neid kahte vaktsiini tegemas. Süstid tehti mõlema õla peale, natukene karjus, muidu oli ok nagu alati. Eks näis kas palaviku tekib, tavaliselt pole tekkinud. Järgmiste vaktsiinide kord on 18 kuuselt, siis tehakse ka varicella ehk tuulerõugete vastu vaktsiin. Seda Eestis minu teada ka ei tehta.

On väga palju inimesi, kes oma lapsi vaktsineerida ei taha ja ei teegi seda, Eestis on neid väga palju. Sellest ma rääkima ei hakka, sest see on tekitanud väga palju kisa ja kära. Mina olen lasknud Joosepit vaktsineerida ja seda ka põhjusega. Ning nüüd, kui me elame Austraalias, siis on see meie jaoks põhimõtteliselt kohustuslik. Austraalias ei ole laste vaktsineerimine küll kohustuslik, aga kui me seda ei teeks, siis ei makstaks meile ka lastetoetusi. Enne seda seadust (seadus hakkas kehtima 2016. aasta alguses), said vaktsineerimata laste vanemad toetused kätte juhul, kui neil olid selleks filosoofilised või usulised põhjused, nüüd enam mitte. Uus süsteem teeb erandi meditsiinilistel põhjustel nendele lastele, kelle immuunsussüsteem on väga nõrk.

Eks see ole muidugi jube vaadata kuidas su pisikesele nõelaga mingit asja sisse süstitakse, aga vähemalt on väiksem tõenäosus et ta mingit nakkust kuskilt saaks.

(Foto on illustreeriv)