Emad saavad jälle tünga — no aitäh, Eesti Vabariik!


Emad saavad jälle tünga — no aitäh, Eesti Vabariik!
Foto: Unsplash

Loomulikult ärritusin kui lugesin, et vanemahüvitis tehakse ümber niiviisi, et peale septembrit sünnitavad emad jäävad halba olukorda, kui nad eostasid lapse ajal, mil neil sissetulekut polnud või oli kesine.

Emana ajab mind närvi see kui keegi teeb teisele emale või tulevasele emale või siis lapsele liiga. Liiga ei pea tegema füüsiliselt, tänapäeval saab ka muud moodi inimestele kahju teha. Ma ise küll rase ei ole ja ei hakka ka lähiajal sünnitama, aga minu jaoks on see nii nõme. Lubatakse panna käsi alla sellele, et saaks iivet tõsta, aga siis kohe leitakse mingi moodus kokku hoida just nende perede arvelt, kes seda tuge vajaksid.

Jah, mitte ainult need, kes värskelt lapsed saavad, ei vaja eriti palju rahalist tuge, seda vajavad kõik lapsevanemad, sest lapsed on paratamatult tuluallikas ärimeestele. Odavam on mul endale talveks uued riided osta kui lapsele, sest minu talvejope ei maksa nii palju nagu lapse oma ning ega ma peale endale ostu sooritamist ka järgmine aasta vaja uut. Rääkimata siis Tartu lasteaiakohast, mille kohatasu tõusis maagilise 75€ peale kuus.

Loe veel

Teine asi mis mind häirima jäi oli üks valmislubadus, kus seotakse tulumaks ning pension laste arvuga. Tulumaksust saan veel aru ja see oli ka varem nii, aga pension? Et kui sa siis mingil põhjusel lapsi ei saa või saad vaid selle ühegi suure raskusega, siis saad karistada? Kõigepealt siis tõmbame vanemahüvitise summat vähemaks osadel, kõigil maksustame arvele kantava dekreedi alguse suure laekumise maksimaalselt ja siis kui sa oled saanud selle ühe lapse, siis pensionärina saad karistada ka selle eest, et sul polnud võimalik rohkem lapsi saada? Ma ei tea, kas see olen vaid mina, kellele see kõik tundub kuidagi absurdne? Ja siis premeerime neid, kes sigivad kui saatanad ning kes omavad vanemlikke õigusi, aga kelle lapsed nendega koos ei ela, sest nad on esimesel võimalusel paigutatud ära mõnda turvakodusse või lastekodusse? Või siis peab seadusandja kuidagi eriliselt järge, et näe sina Malle tegid 12 last ja keegi sinuga koos ei elanud kuigi sul jäid vanemlikud õigused alles, aga saad pensi sama palju kui Juuli kellel oli vaid üks laps ja kelle too päris suureks kasvatas? Jah, elu pole vaid nii must-valge ja meil on siin riigis väga palju tublisid lapsevanemaid, kes saavad palju lapsi ja kasvatavad neist toredad, harukordsed inimesed. Samas nagu milleks vaja niigi olematud summad veel kuidagi minimeerida või karistusmeetmena kasutada? Äkki ongi inimese jaoks see juba piisav karistus, et ta sai vaid ühe lapse ja igatses nii väga saada neid terve posu? Äkki on omaette karistus see, et ei saadagi lapsi.

Seotud lood:

Osad seltskonnad on öelnud, et ilmselt tuleks kehtestada lastetusmaks. Ja siis selleks, et pääseda sellest, tuleb siis käia teha läbi portsu teste, et viia kusagile tõend vabastuse saamiseks. Niigi suur soov järglasi saada on purustatud ning nüüd tuleb veel sinna otsa läbida avalik alandus tõestamaks oma lastetust? Ja kui seda tõendama ei pea, siis tuleb see kõik välja ikka kui topeltkaristus: kõigepealt karistab sind su oma keha ja siis riik sinna otsa.

Nagu näha, siis minu jaoks on hell teema kõik lastega ja rasedusega seotud asjad. Mul on küll vaid üks laps, aga kui lugeda kokku mu rasedused, siis südames kannan ma neid lapsi rohkem kui mul füüsiliselt olemas on ning ma kohati tunnen tõesti, et mu enda keha on mind karistanud seeläbi, et ma ei ole rohkem lapsi saanud püüdlustest hoolimata ja siis tuleb riik tulevikus (kui need valitud saavad, kes seda lubavad) ja ütleb mulle, et kuule nüüd selline lugu, et sa oled selle ühe lapse emana nii tühi koht, et äkki sa ei peakski üldse pensi saama.

Minu nimi on Triin (33): olen ema, abikaasa ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (33) ja Piiga (4a).