Võite päev otsa ühes toas istuda, aga kasu pole sellest suurt midagi, julgustab The Guardian. Palju võimsama jälje jätab lastesse see, kui võtad pärast tööd ja kooli/lasteaeda paar tunnikest, et tõsiselt neile pühenduda, mängida ja neid kuulata. Olulisem kui isaga koosveedetud aja pikkus on lastele see, kas isa üldse tahab nendega koos olla ja kas isa naudib oma rolli.

See selgus tehti Suurbritannias tehtud uuringus, mis hõlmas 10000 vanemat. Esimest korda täitsid värsked mammad-papad küsimustikku siis, kui nende lapsed olid kaheksa nädalat vanad ja järgmine kord siis, kui lastel täitus kaheksas elukuu. Isadelt uuriti näiteks, kuidas nad lapsevanemaks olemisse suhtuvad, kas neile meeldib oma lapse arengut jälgida, kas nad mängivad oma lastega ja millised mängud päevakorras on, kui kindlad nad on oma võimetes ja oskustes jne. Hiljem, kui lapsed olid 9 ja 11 aasta vanused, paluti emadel anda hinnang oma laste käitumisele. Hinnata paluti laste empaatiavõimet, hoolimist teiste inimeste tunnetest, lahkust ja arvestamist endast väiksematega, rahutust ja vanema külge klammerdumist..

Selgus, et mida kindlamad on isad oma oskustes, isarollis ja oma partneris, ning mida suurem emotsionaalne side neil oma lapsega on, seda vähem käitumisprobleeme nende lastel esines. Siinkohal polnudki niivõrd oluline lapsele pühendatud aeg, mida kippus tihtipeale nappima, vaid just see, mida isa ja laps koos tegid.

Seega — ära põe, kui pead pikki päevi ja mõnikord ka õhtuid tööl veetma. Olulisem on hea klapp lastega, emotsionaalne side ja usaldus. Väikelapsed vajavad õhtust unejuttu ja vannimänge, koolilaps tahab lihtsalt midagi koos teha, küsib võib-olla abi õpingutes ja ootab sind oma spordivõistlusele. Teismeline naudib teie vestlusi autosõidul ja ühist filmivaatamist. Keegi ei väida, et mida vähem aega oma lastega oled, seda parem, vaid uuring annab kinnituse, et oluline on see, et sa vähese ajaga suudaksid palju korda saata, just emotsionaalses mõttes.