Lasteaed paneb ema kannatuse proovile| Kust ma võtan selle sambla kesklinnas?


Lasteaed paneb ema kannatuse proovile| Kust ma võtan selle sambla kesklinnas?
Foto: Shutterstock

Minu jaoks on iga sügisene lasteaiaaasta algus paras müstika. Ma alati imestan, kas aeda läks nüüd laps või hoopis mina, sest tundub, et kohustusi jagatakse lapsevanematele rohkem kui lastele.

Lisaks sellele, et iga hommik peavad lapsed olema kohal hiljemalt mõni minut enne 8, et saaks sööma minna, siis nüüd tuleb ka õhtul minna kellaajaliselt järgi, sest lastel on trennid, mille küll lasteaed organiseeris, aga mille eest nad üldse ei vastuta. Kui tahad, et su laps jõuaks trennist ka õigesse kohta tagasi ja ei läheks kusagile lasteaia peale jalutama, siis tuleb töölt kiiremini jalga lasta ning trenni lõppedes kohal olla. Kui paljud lapsevanemad niiviisi saavad üldse?

Kui aga vaadata edasi, siis pidevalt korraldatakse lasteaedades erinevaid näituseid ja asju, kuhu tungivalt soovitatakse tuua lapsel töö. Olgu need teemad, mis tahes, siis lõpptulemus on ikka see, et lapsevanem mõtleb välja vahendid, kompositsiooni ja teostuse ning seejärel kaasab lapse, kes loodetavasti on huvitatud näiteks sellest, et saaks tammetõrule auke sisse lükata ja samblaga karpi katta. Eriti põnev on selle sambla leidmine, sest elu kesklinna lähedal tähendab, et seda ikka annab taga otsida. Mul ei ole midagi selle vastu, et lapsega koos toimetada, aga mulle ei meeldi, et seda tuleb teha kellegi teise takti järgi.

Seotud lood:

Kõige rohkem aga paneb muigama lasteaedade soov korraldada laatasid. Põhjenduseks tuuakse see, et teenitud raha eest saab siis maksta laste ekskursioone kinni. Leidub siis mõni vabatahtlik lapsevanem, kes saab endale lubada seda, et müüb neid asju, mida teised paar lapsevanematest on kohale vedanud. Enamuses tarbitakse ikka oma rühma letil olevaid tooteid ja vahepeal liigutakse natukene ka ringi. Kõik see aeg, see vaev ja see lahenduste otsimine võiks ära jääda ning teha pigem rahakogumise rühmas. Saaks palju kergemini ja efektiivsemalt asjad lahendatud. Neid näiteid võiks tegelikult siinkohal jääda toomagi ja kui lapsevanem piisavalt ei panusta, siis sellega jäädakse negatiivselt silma. Seega olen läbi aastate õpetajate soovil olnud inglise keele õpetaja, kogunud kingituste jaoks raha ja muid asju lasteaeda teinud-viinud.

Loe veel

Nüüd aga tuleb hakata nuputama välja seda, kust leida sammal ja seened ning kuidas neid niiviisi kuivatada, et need hallitama selles kompositsioonis ei läheks.

Minu nimi on Triin (32): olen ema, abikaasa ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (33) ja Piiga (4a).

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare