"Mu Mees ei ole mingi tossike või sussike, kes siis paja ääres seisaks ning lapsel ninakolle ära pühiks."
Emad on justkui kogu aeg rindel: ei ole ette nähtud aega puhata ega haige olla. Eriti suur koormus on peal töötavatel emadel. Hommiku manööverda laps lasteaeda, siis tööle ja hiljem lasteaeda ning sealt edasi koju. Võiks siis ette kujutada, et õhtul saab aja maha võtta, aga tegelikult on asi sellest väga kaugel. On kodused toimetused vaja teha ning lapsega tegeleda, sest see väike inimene on pidanud terve päeva olema eemal ja vajab nüüd kallisid ja musisid ja palju tähelepanu.
Nüüd kui pühad tulemas olid, siis avastasime Mehega mõlemad, et oleme tööl. Tavaliselt on meil graafikud paika pandud nii, et laps on alati ühe vanemaga kodus, aga seekord läks asi veidikene lappama ja nii tuligi laps saata Nana juurde, kel õnneks oli puhkus ja sai lapsega ringi kolada.
Pean ütlema, et see aeg, mil laps oli kodust eemal, oli mulle ja Mehele nii vajalik. Okei jah, me tulime töölt koju ja tegime oma kodused toimetused ja ronisime diivanile ning magasime suhteliselt varakult, aga sai rahus magada terve öö! Ja isegi päris mitu ööd jutti.
Kui koduse ema puhul ongi eelduseks see, et elamine läigib kui prillikivi ja lapsed on tegeletud-arendatud, sest see on tema töö, siis tunnevad töötavad emad endal sama survet. Kõikidel peredel ei ole võimalust ema koduseks jätta, aga nõudmised ja eeldused emadele on samad. Ole nelja lapsega töötav ema või kodune ema: pääsu ei ole pidevast koristamisest ja logistikast. Mina isiklikult tunnen, et mulle piisab ühest lapsest küll. Mul on karjäär ja pere ja nende kokku sobitamine on korralik peavalu. Saan täiesti aru, miks isa mulle omal ajal rääkis, et naine ei saa pere ja karjääri korraga, see on meeste pärusmaa. Mulle tundus see täieliku absurdina toona, aga tal on õigus: end teostades peab olema teine pool 100% perele pühendunud. Muud moodi ei ole võimalik hoida pere stabiilsust ja lapse mentaalset tervist. Meestel on selle võrra lihtsam, sest juba ühiskond näeb ette seda, et mehed toovad leiva lauale ja katavad pere ning naine on siis see, kes hoiab majapidamise korras. Mu Mees ei ole mingi tossike või sussike, kes siis paja ääres seisaks ning lapsel ninakolle ära pühiks. Ka temal on karjäär, aga ta näeb kui palju mul on vaja end teostada ja tõestada, et pigem on mul tugevaks tagalaks kui viskaks karikaid kodarasse ja selle juures ma olen talle meeletult tänulik. Ei leidu just palju mehi siin maailmas, kes suudaksid leppida võimuka naisega :D Ja olla neile toeks nende valitud rajal.
Meil aga oli Piiga kodust eemal mõned ööd ja päevad ja see aeg, mis jäi tööst üle oli justkui mesinädalate periood. Me rääkisime lahti maailma teemad, oma suhte ja eesmärgid. Samas nautisime teineteise seltskonda, käisime kontserditel ja tantsisime mõnuga. See tõi meie suhtesse ja ellu nii palju särtsu juurde. Ja ka Piiga sai seigelda meieta ning kuna ma olen paras kontrollifriik, siis mu ema saatis mulle vähemalt kolm korda päevas piltidest aruande nende ühistest tegevustest.
Nüüd aga on meil puhkus ja kavatseme seda veeta mööda Eestit ringi kolades, sest kui mitte nüüd, siis millal veel? Kihnu vajab avastamist, meri ujumist ja päike võtmist.
Minu nimi on Triin (31): olen ema, abikaasa, tudeng ja täiskohaga kontoritöötaja. Meie pisikesse perre kuuluvad Mees (32) ja Piiga (3a), lisaks neile veel deegud, kassid Caesar ja George. Selles blogis räägin argielust ja mõtetest.
