TÖÖ JA ETTEVÕTLUS ON NAISE TAGALA: „Jah, laste kõrvalt on see keeruline. Samas nende ja enda turvalisuse nimel tasub pingutada.“
Naiste töötamine ja ettevõtlusega tegelemine on hea kogu pereelule. Kindlasti jääks mitmed väärkoheldud lastele mõeldud lastemajja jõudnud juhtumid olemata, kui nende laste emad omaksid ka ise sissetulekut.
Tänase loo mõtted pani liikuma lugu lastemajast, mis on loodud väärkoheldud lastele. Sellistele alaealistele, keda enamasti on ära kasutanud tema enda isa või kasuisa.
Nädalavahetusel osalesin väga põneval inspiratsioonikoolitusel, mille eesmärk oli julgustada naisi ettevõtlusele. Kuna ma juhin juba aastaid oma väikest kirjastust ning ettevõtlust alustasin küülikufarmiga, siis oma firma loomisega probleeme mul pole. Hiljuti avaldati ka Pere ja Kodu lehel info uuringust, et töötavad emad mõjutavad lapse tulevikku positiivselt. Sellegi poolest on jätkuvalt palju selliseid peresid, kus ema jääb lapsega koju nii kauaks kui võimalik.
Töötavatele emadele vaadatakse tihtilugu isegi viltu
Jätkuvalt. Isegi meie ajal. Teiseks on ka väikeste laste kõrvalt sobiva töökoha leidmine tihti keeruline. Nii olekski lahendus ettevõtlusega tegelemine ehk et oma firma loomine, kus teed seda, mida hästi oskad ning saad ise ka tööaegu reguleerida. Kahjuks on aga väikeettevõtlusega tegelemine meil riiklikult suht keeruliseks ning kontrollile allutatuks tehtud, et see hirmutab. Jah, firma alustamine on lihtne, kuid sellele järgnev eriti just väikeettevõtjale tihti kaelamurdev. Ja nii eelistavadki mitmed lapsevanemad (enamasti just emad) väikeste lastega koju jääda ning perekonna sissetulek sõltub teise lapsevanema palgast.
Sellise elukorralduse tõttu on kahjuks võimalikud olukorrad, kus mees kasutab naise ja laste suhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Naised aga taluvad olukorda, sest kuhu sa lastega ikka lähed? Ja sellises ekstreemses olukorras kipuvad lapsed enamasti olema naise omad. Ehk et naine on tihti see, kes keerulistes olukordades peab peale enda ka laste eest seisma.
Just nii kurvameelsed mõtted tulevad pähe siis, kui loed uudiseid sellest, milliste juhtumitega tegeletakse lastemajas, mis on loodud väärkoheldud laste abistamiseks. Ühelt poolt räägime sellest, et meil on vähe lapsi... ja siis näeme, et meie seas on lapsi, kelle tõsist väärkohtlemist pole pika aja jooksul keegi märganud või keda pole ükski täiskasvanu aidata suutnud.
Töö ja ettevõtlus on naise tagala
Väärkoheldud lastele mõeldud lastemaja tegemistest lugedes tuli aga kohe meelde inspiratsioonikoolitusel räägitu: töötamine ning ettevõtlusega tegemine on naise nö tagala. Jah, laste kõrvalt on see keeruline. Samas just laste ja enda (vaimse) turvalisuse tõttu tasub pingutada. Küsimus ei ole selles, et kõigilt meestelt peaks ootama ebaturvalist käitumist. Pigem aitab sõltumatus ning erinevate osapoolte panustamine just tervikut toimimas hoida, sest igaüks saab panustada sellega, mida oskab.
Usun, et lastemajja jõudvad väärkohtlemise juhtumid on äärmuslikud, aga eks nendenigi on jõutud samm sammult. Ehk siis järelikult oleks juba varakult olnud võimalusi neid ka vältida... varem märgata. Miks seda ei tehtud? Kui naine palub, et väärkohtlejast meest enne kartulivõtu lõppemist ära ei viidaks, siis on tegemist sügava sõltuvusega, mida oleks saanud juba tükk aega varem ennetada.
Ma ei mõtle, et kõik emad peaksid täiskohaga töötama. Olen ise suurema osa tavalisest tööajast ehk päevast pühendanud sellele, et lapsi hoopis trennidesse-huviringidesse sõidutada ning töötan tihti nende uneajal. Kirjaniku ja kirjastajana on see võimalik. Mitmel ametikohal aga mitte. Kindlasti on aga mitmeid võimalusi, kuidas omavahel jagada nii pere- kui tööelu, nii et ükski pool teisest täielikult ei sõltuks.
Naiste töötamine ning ettevõtlusega tegelemine on lõppkokkuvõttes kindlasti hea kogu pereelule. Kindlasti jääks mitmed väärkoheldud lastele mõeldud lastemajja jõudnud juhtumid olemata, kui nende laste emad omaksid ka ise sissetulekut. Riiklikult saame aga tagada selle, et riik pole see, kes väikeettevõtlusega alustanud lapsevanemat igast küljest pitsitama hakkab, vaid pigem aitame kaasa, et võimalikult suurel hulgal soovijatel oleks võimalus ise rohkem oma oskuste ja annetega panustada. Riigil jäävad ehk mõned trahvisummad laekumata, kuid samas jäävad maksmata summad, mis näiteks sõltuvussuhtes kannatanud naiste või laste “remontimisele” kuluvad. Keskendume ennetamisele, et peaks hiljem vähem tulekahjusid kulutama!
Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (9a, 7a, 5,5a ja peaaegu 4a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantiliste lühiromaanide sari "Mõni õhtu romantikat"). Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan-juhendan lastelaagrit. Lisaks pean blogisid
http://minuiluselumaal.blogspo
