2. Kolm päeva pärast lapse sündi ei ole mõistlik hullunult raamatut kirjutama või mõne väga olulise projektiga tegelema hakata. Miski sinu sees ütleb sulle, et nüüd on viimane aeg oma unistused ellu viia ja esimene miljon koju tuua, sest muidu sureb su pere nälga ja just see konkreetne projekt on su tee õnnele, kuid usu, sellest ei tule midagi välja. Proovi uuesti siis, kui sa oled natuke magada saanud ja su aju on uuesti tööle hakanud.

3. Su naine, värske ema, kes on veetnud oma esimese päeva üksinda beebiga kodus, ei ole rõõmus, kui marsid pärast tööpäeva uksest sisse, ohkad: “Sa ei kujuta ette, kui raske päev mul oli” ning vajud siis diivanile. Mine koju, kallista oma abikaasat, võta laps sülle ning hoia oma päeva kohta suu kinni, kuni sulle on antud põhjalik ülevaade nende päevast, tegemistest ja edusammudest. See võib küll surmigav olla, kuid pane nüüd end oma naise asemele — ta läheb kodus istudes suurest igavusest ja ainult lapsega suhtlemisest ühel hetkel hulluks.

4. Kui lähete esimest korda vaid kahekesi välja ning jätate beebi hoidja hooleks, pole mõtet lootusi väga kõrgeks kruvida — mure beebi heaolu ja hoidja pädevuse pärast ei lase teil õhtut täielikult nautida nagunii. Ning hoolimata sellest, et te lubasite rääkida kõigest muust, on imik nagunii teie jututeema number üks.

5. Ära vihasta tädikeste peale, kes tulevad beebit patsutama ja kommenteerima. Sest neid on palju. “Oi, milline armas lapsuke,” hüüab üks neist, kui ootad kaubanduskeskuses oma naist ja lapse ema. “Aga miks beebil nii palju riideid seljas on? Sa ju hautad ta ära, näe, ta on näost täitsa punane! Sul peaks häbi olema!” käratab ta järgmisena. Järgmises poes pahandab järgmine eideke sinuga, et üldse lapsega poodi tulla julgesid — laste koht on ju kodus, mitte supermarketis! Hinga sügavalt sisse ja välja ning ignoreeri. Selliseid kommentaare kuuled sa veel palju!

6. Iial (tõepoolest — IIAL!) ära jäta kasutatud mähkmeid sellisesse paika, kust su koer need kätte saada võiks. Kui tal see õnnestuma peaks… noh, ära parem proovi!

7. Ära kuula oma ema ja ämma. Nad on leppinud mõttega, et sa oled täitsa normaalne täiskasvanud inimene, aga on veendunud, et laste kasvatamisest ei ole sul õrna aimugi, seega tuleb sind ses osas pikalt ja põhjalikult harida. Ning õpetavad sind mikrolaineahju kasutama, last riietama, toitma, uinutama, jagavad kasvatusnõuandeid ja vihastavad iga kord, kui sa midagi teed või isegi teha üritad — kõik on valesti! Aga ära võta südamesse — neil on lihtsalt igav ja nad tahavad end vajalikuna tunda. tõenäoliselt viskab su naine nad üsna pea majast välja, sest ei suuda seda kaagutamist enam ära kuulata.

8. Kui su naine äratab sind keset ööd ja küsib A) “Kas sa võiksid vaadata, miks beebi nutab?” või B) “Seksime?” ära vasta “Aga ma pean hommikul ju tööle minema…”

9. Su naine otsustab lapse rinnast võõrutada ning pakkuda talle edaspidi lutipudelist piimasegu. Millegipärast arvavad absoluutselt kõik inimesed, nii pereliikmed, tuttavad kui võhivõõrad, et sel teemal on neil õigus sõna võtta ning pärivad imetamise lõpetamise põhjuste kohta või tuletavad meelde, et rinnapiim on lapsele parim. Ära pelga oma naise eest välja astuda, neid paika panna ning selge sõnaga välja öelda, et hoidku oma mõtted endale. 

10. Superisasid pole olemas. Sa ka ei ole, seega pole mõtet endale illusioone luua. Pealegi, vastsündinule meeldib nagunii ema rohkem ja sinna sa ei saa midagi parata. Kui ta suuremaks kasvab ning sa üritad superisa mängida, hakkad sa talle üsna kiiresti närvidele käima ning ta kolib sinust võimalikult kaugele ja saadab heal juhul jõuludeks kaarte. Parim, mida saad praegu teha, on beebit süles hoida, teda toita,  kui naine seda palub, mähkmeid vahetada ja teda magama kussutada. Lihtne, kas pole?!

Allikas: divinecaroline.com

Loe lisaks: