Sea sisse koht, kus koolitööd teha, ja hoolitse selle eest, et õppimise ajal oleks majas vaikus. Jälgi ka, et tööd tehes oleks valgus õige – paljud algklassilapsed eelistavad õppida söögilaua ääres, ikka selleks, et ema-isa sealsamas kõrval oleks. Üldvalgus söögilaua kohal koormab liialt silmi, too õppimise ajaks lauale korralik suunatav laualamp.

2. Aita sisse seada päevakava.

Aita lapsel leida rutiin, mille järgi õppetükkide tegemine toimub iga kord kindlal kellaajal. Soovita ise piirid – algklassilapse õppetükid peaksid enne kella 18 tehtud olema –, kuid tunnusta nende piiride sees lapse seatud süsteemi. Kui laps saab ise päevakava otsustada, on tal suurem huvi sellest kinni pidada.

3. Pea sidet lapse õpetajaga.

Koostöö ja sarnased nõudmised muudavad lapsel õppetöö tegemise kergemaks. Lapsel on vaja näha ja kuulda, et vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning seisavad sarnaste väärtuste eest.

4. Ole õppimise ajal kättesaadav.

Aita lapsel vajadusel tööjuhist mõista. Õpikus või töövihikus on
küsimus sageli sõnastatud lakooniliselt ja sellest ei pruugi esma­pilgul aru saada. Algklassilapse funktsionaalne lugemine ei ole veel välja arenenud. Mõne keerulisema ülesande tegemise ajal võid ka lapse kõrval istuda, kuid mõistlikum on olla läheduses ja kättesaadav.

5. Tunnusta õigesti!

Kui laps on õppetükid ära teinud, vaadake need koos üle. Kiida pigem millegi konkreetse (ülesande nutika lahenduse, kauni käekirja, püüdlikkuse vms) eest kui üldiselt. Sõnaühendi „Tubli tüdruk!“ väärtus kulub ruttu, parem anna ­tagasisidet konkreetsemalt, näiteks: „Mulle väga meeldis, kui suure ­hoolega sa täna tähti kirjutasid!“ või „Näe, täna tuli sul S-täht palju kenamini välja kui eile! Harjutamisest oli kasu!“. Pea meeles, et algklassieas õpib enamik lapsi õpetaja või lapsevanema jaoks ning ootab selle eest neilt tunnustust.

6. Korrake koos.

Vahel on vaja koolis õpitu koos uuesti üle vaadata. Esimeste klasside lastel on veel
süvenemise ning kuulamisega raskusi ja nad vajavad kordamisel abi. Lugemispalad on mõtet koos üle lugeda, eriti siis, kui
lapsel veel lugemine käpas pole.

7. Säilita rahu!

Esimesel aastal kipub paljudel lastel tekkima ­raskusi kirja­tehnikaga. Ridade kaupa tähtede ­kirjutamine võib tekitada protesti – sinu kannatlikkus aitab ­väiksel kirjutajal trotsiga toime tulla. Ära ägestu, ära tõsta häält ega kiirusta last tagant! Kui vaja, käi vahe­peal kas või teises toas ja hinga sügavalt sisse.

8. Mõtle läbi, mida küsid.

On harjumuspärane küsida koolist tulnud lapselt: „Kas täna häid hindeid ka said?“ See küsimus kinnistab lapse usku, et õppimine käib hinnete pärast, ega aita kasvada sisemisel ­motivatsioonil. Uuri pigem, mida ta täna koolis teada sai ja mis kõige toredam oli. See innustab last muljeid jagama ja tekitab temas aja jooksul mõistmise, et hinnete pärast ei õpita.

9. Seadke koos sihte.

Kui lapsel läheb lugemine vaevaliselt, aita tal seada ­mõistlik eesmärk. Näiteks leppige kokku, et kuu aja pärast loeb ta soravalt ning poole aasta pärast jõuab lugeda filmisubtiitreid. Aita tal järjel püsida ning leida iga päev tunnike lugemise jaoks. Loe ise ka, sest sinu eeskuju loeb!

10. Armasta.

Aktsepteeri. Austa.
Need kolm A-d olgu sinu suhtumise võtmeks, hoolimata sellest, kuidas laps parasjagu käitub.