Tingimata tuleb korraldada „koormusvabu päevi”. Igasugu intellektuaalsest tegevusest peab olema aeg-ajalt täielik puhkus — vaid lõdvestumine ning enese täitmine vaikusega. Selleks võib olla autosõit mõnda väikelinna, päev mere ääres või metsas. Tähtis on, et lapsele ei tuletataks sellel päeval meelde õpinguid ega kohustusi ning lastakse tal korralikult välja magada. Selliseid päevi tuleb korraldada teadlikult ja regulaarselt. Nii moodi õpetad oma lapse taas lõdvestuma.

Tarkpea tuleks panna koduseid toimetusi tegema. Psüühikaga toimuvad imepärased asjad, kui inimene koorib kartuleid või peseb põrandaid. Kogu pere jalanõude puhastamine, vaipade kloppimine … Need on tegevused, mille ajal on võimalik mediteerida ning lisada oma karmale plusspunkte. Lisaks — oma ümbruse puhastamise ja korrastamise ajal korrastab laps automaatselt ka oma sisemust.

Tähtsaim on arendada sisemise kõne ja enesesse vaatamise oskusi. Õpetada lapsele esitama endale küsimusi: „Mida ma praegu tunnen?, Mis minuga hetkel toimub? Mida ma tahaksin?” Laps, kes teab, kes ta on, kes oskab enda arengut näha ja enda emotsioonidele nime anda, on vaimselt vastupidavam.