1. Mitte keegi ei ole mitte kunagi mu hinnete kohta küsinud

Ükski tööandja ei ole iial huvi tundnud, mis hinde ma ajaloo kontrolltöö eest 11.klassis sain. Üheski CV-s, mida ma olen pidanud täitma, pole olnud küsimusi keskkooli või ülikooli hinnete kohta. Teada tahetakse hoopis, milline on mu varasem töökogemus ning isegi hobid ja sportlikud saavutused on tööandja jaoks olulisem informatsioon kui hinded.

2. Olen unustanud pea kõik, mida ülikoolis õppisin

Ma tuupisin kogu materjali eksamiks pähe, sooritasin eksami suurepäraselt... ja järgmisel päeval oli kogu õpitu unustanud. Palgatööd alustades sain aru, et ma ei mäleta ülikoolimaterjalist pea midagi. Meeles olid üksikud katked õpikutest ja valemid, mida ma ei osanud kasutada. Kuigi mu akadeemilised tulemused näitasid vastupidist, ei olnud ma tegelikult targem ega haritum kui madalama haridusastmega kolleegid. Mul polnud nende ees mingisugust eelist. Tööks vajalikud oskused ja teadmised kogunesid esimese kahe kuuga ametis olles. Olid need viis ülikooliaastat siis tõesti seda rasket pingutust ja vaeva väärt?

3. Häid hindeid taga ajades rikkusin oma tervise

Paljud õpilased haaravad teadmisi justkui lennult ja neile jäävad valemid ja definitsioonid iseenesest pähe. Mina ei ole üks neist. Mina pidin kogu materjali endale pähe õppima ja eksamiperioodil kulus selleks 12-15 tundi päevas. Mäletan, kuidas jäin tundides kurnatuse tõttu magama ja uinusin ka ühistranspordis, sest olin öö läbi õppinud. Pidev väsimus kahandas mu õppimisvõimet veelgi ja ma ei suutnud enam uut informatsiooni omandada. Mu päevad möödusid kui udus. Aga kuidagi suutsin ma ennast veenda, et see kõik on vajalik ning kannatlikult õppisin ja õppisin... tõenäoliselt ei suudaks ma sama protsessi enam iialgi korrata.

4. Mul polnud aega teistega suhtlemiseks

Ülikoolis oli mul lugematuid võimalusi suhtlemiseks, nimestega kohtumiseks ja vajalike kontaktide loomiseks. Kuid paraku olin õppimisega nii hõivatud, et nende jaoks ei jäänud enam aega. Õpingud ja õppimisele mõtlemine võtsid kogu mu aja ja energia, nii et mul polnud mingit isiklikku elu ega suhet. Seda, et ülikooliaastate kõige olulisem osa ongi elukestvate suhete ja kontaktvõrgustiku loomine, mõistsin ma alles hiljem. Kui saaksin otsast alata, veedaksin ma oluliselt vähem aega raamatutes ning rohkem sõpradega koos olles, pidudel käies ja õppetöövälistes tegevustes osalemises.Ning viielise tunnistuse vahetaks ma iga kell „Ülikooli lahedaim tüüp" tiitli vastu.

5. Kõik raha teenimiseks vajalikud oskused omandasin väljaspool kooli

Efektiivne õppimine toimub ainult siis, kui sul on õpitava vastu tõsine huvi. Paraku hävitab praegune koolisüsteem igasuguse huvi kiiresti, sest su pea tuubitakse täis igasugust erinevat jura, mida sul tegelikult kunagi tarvis ei lähe. Tund Discovery Channelit annab mulle rohkem praktilisi teadmisi kui 15 aastat koolis. Õppisin korralikult inglise keelt rääkima 1,5 aastaga ja see juhtus pärast kooli, kui hakkasin oma blogi kirjutama. Enne seda olin ma kohustuslikus korras tuupinud keelt 13 aastat järjest - tulemusteta.

Need nõuanded annan oma lastele kooliteele kaasa:

  • 4 ja 5 vahe on nii hägune, et neil pole praktiliselt vahet ja see, kas sa saad 5 või 4, ei mõjuta su tulevast elu mitte mingil määral. Sa ei pea ennast haigeks õppima, et parimat hinnet saada.
  • Oskused on need, mis toovad sulle leiva lauale ja maksavad su arved, mitte koolitunnistus. Kogu kogemusi, mitte häid hindeid. Mida rohkem kogemusi sul on, seda rohkem oled sa väärt.
  • Ülikoolitunnistus ei anna sulle tõenäoliselt edumaad. Head ja mõjukad sõbrad aga küll. Suhtle, loo sõprussidemeid, hoia oma sõpru ja loo endale tugev ja usaldusväärne kontaktvõrgustik. Nemad aitavad sind elus edasi.
  • Tee seda, mis sulle tõsiselt meeldib. Ära ela oma elu ainult teistele meeldimiseks ja nende ootustele vastamiseks. Ainult tõsise huvi ja kirega asja kallal olles saavutad edu.