Naeratavat ilmet toetab asjaolu, et enamus lapsi saab uuringu kohaselt tegeleda endale meeldivate asjadega (88%), näiteks käib koguni 81% Eesti 10-17-aastastest lastest huvialaringides, trennides või eratundides.

Enamus Eesti lapsi tunneb ka, et nende vanematel on nende jaoks aega, kui nad seda vajavad, ja ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas oma vanematega midagi toredat ette. Näiteks käiakse koos kinos, jalutatakse, matkatakse, meisterdatakse, mängitakse koos, käiakse külas, tehakse koos sporti jne. Ühiseid tegevusi tehakse sagedamini emadega kui isadega. Siinjuures tuleb muidugi meeles pidada, et üle poole lastest sooviksid oma ema ja isaga rohkem aega veeta ja kümnendik lastest tunneb siiski, et emal ja isal ei ole pea kunagi tema jaoks aega.

Suurem osa ehk 66% lastest elab koos mõlema vanemaga, iga neljas laps elab koos oma emaga ning igal kümnendal lapsel on mõni teistsugune elukorraldus (näiteks elab osa aega ühe ja osa teise vanemaga, vm). Lapsi, kelle isa elab neist lahus, on 21% ja valdavalt on lastel oma lahus elava isaga suhtlus säilinud (lahus elava isaga ei suhtle kunagi 9%). Võrreldes 2012. aasta uuringuga on suurenenud nende isast lahus elavate laste osakaal, kes tunnevad, et kohtuvad oma isaga piisavalt sageli.

Selle kõige juures tuleb meeles pidada, et tavaliselt annavadki lapsed, sh mida nooremad seda enam, rahulolu ja õnnelikkuse skaaladel kõrgemaid hinnanguid, kuivõrd lapsed on harjunud, et neilt oodatakse sellist vastust ja neil on soov oma vastusega teistele rõõmu pakkuda (Kutsar, Raid, Soo, 2018. Rahvusvaheline laste heaolu uuring — võimalus arendada lastekeskset statistikat. Eesti Statistika Kvartalikiri.)

Millised mured on Eesti lapsel?

Eesti lapse portreel ei puudu ka mõningad murekurrud. Põhjuseid on ka siin mitmeid — paljud lapsed (41%) tunnevad igapäevaselt väsimust ja suurem osa (70%) lastest tunneb vähemalt korra nädalas või sagedamini, et tal on liiga palju õppida. Iga kolmas laps leiab vähemalt kord nädalas, et peab liiga palju koristama ja iga viies, et tal on liiga palju trenne, hobisid ja ringe. Kusjuures siinkohal on poiste ja tüdrukute vahel täheldatud teatavat erinevust — tüdrukud tunnevad poistest sagedamini, et neil on liiga palju õppida, samas kui trennide, hobide ja ringide osas tunnevad nende üleküllust sagedamini poisid. Vaba aja nappuse ja liialt suure õpikoormuse tundmine kasvab vanusega.

Kuna lapsed on sagedamini ümbritsetud teistest lastest, näevad ja kogevad lapsed täiskasvanutest sagedamini lastevahelist kiusamist: veidi üle poole (53%) lastest on näinud viimase aasta jooksul sellist olukorda. Täiskasvanutest on seda märganud pisut alla kolmandiku. Pea kahekordne või suurem erinevus laste ning täiskasvanud vastajate hinnangutes ilmneb ka üksi avalikus kohas nutva lapse märkamisel — seda on viimase aasta jooksul näinud 16% täiskasvanuid, kuid laste osakaal, kes midagi sellist on näinud, on peaaegu kaks korda suurem. Üle veerandi lastest on näinud õpetaja, kasvataja või mõne muu lastega tegeleva täiskasvanu poolset alandamist ning üle kolmandiku (35%) on kogenud ka kiusamist ja narrimist internetis.

Abivajava lapse märkamisel sekkuvad lapsed kõige sagedamini olukorras, kus toimub kaklus (69% pealt näinud lastest), kiusamine või narrimine (67% pealt näinud lastest). Kõige harvem sekkutakse olukordades, kus täiskasvanu alandab või riidleb mõne teise lapsega (41% pealt näinud lastest) või kui last alandatakse või kiusatakse internetis (45% pealt näinud lastest). Peamiselt sekkutakse abivajava lapsega rääkides ja olukorda mingil moel ise sekkudes. Siinkohal tasub ka meelde tuletada lasteabi numbrit 116 111 ja veebilehte lasteabi.ee, kus on võimalik nii lapsel endal abi küsida kui ka teatada abivajavast lapsest.

Millised on Eesti lapsed laste meelest?

Laste arusaam sellest, millised lapsed on, peegeldab nii nende endi kui ka ühiskonna suhtumist neisse. Laste kuvand teistest lastest läheb kõige paremini kokku kompetentse lapse kuvandiga. Ehk teisisõnu on nende silmis laps aktiivne, iseseisev ja kompetentne; tal on oma arvamus, huvid ja kogemused ning laps on täiskasvanute partner ühiste otsuste tegemises.

Ka täiskasvanud toetavad kompetentse lapse kuvandit ning sealjuures usuvad isegi enam kui lapsed, et lapsed on taibukad ja targad (nii arvab 92% täiskasvanutest ja 85% lastest), kuid lastest vähem toetavad täiskasvanud seisukohta, et lapsed on võimelised tegema iseseisvaid valikuid (68% täiskasvanutest ja 74% lastest) või et lapsed ei vaja pidevat vanemate kontrolli (41% täiskasvanutest ja 51% lastest).

Kuigi võiks arvata, et kuvand kui ettekujutus lastest on liialt abstraktne ja jääb kaugeks tegelikust elust, siis tegelikult haakub see lapse õiguste põhimõtetega: lapsi ümbritsevate täiskasvanute (lapsevanemad, õpetajad) suhtumisest sõltub, kas lapsed tunnevad, et nende arvamust tahetakse kuulda ja võetakse ka erinevatel teemadel arvesse.

Uuringust tuli välja, et lapsed saavad enamasti või peaaegu alati kaasa rääkida küsimustes, mis puudutab nende vaba aja sisustamist, trennide ja huviringide valikut, riiete ja suhtluskaaslaste valikut (86-88% lastest). Samas on need küsimused, mis puudutavadki eelkõige last ennast — mida rohkem puudutavad otsused ka teisi pere- või kogukonnaliikmeid, seda vähem on lastel võimalust sõna sekka öelda.

Peresiseste küsimuste puhul, näiteks pere puhkuseplaanide tegemisel või koduste reeglite kehtestamisel saavad pooled kuni kaks kolmandikku lastest enamasti või alati kaasa rääkida ning laste enda huvi sõnaõigust omada on samuti kõrge (neil teemadel ei taha kaasa rääkida 4-6%). Märkimisväärselt vähem võimalusi ja osaliselt ka soovi kaasa rääkida on lastel aga koolielus.

Lapse õiguste ja vanemluse uuringu jaoks küsitleti tänavu kevadel üle Eesti 1110 last (4.-11. klass) ja 1248 täiskasvanut (18-74-aastast). Veebiankeetidele vastasid nii lapsed kui täiskasvanud endale sobivamalt, kas eesti või vene keeles. Täpsemalt soovitan Eesti laste ja lapsevanemate kohta lugeda juba uuringu aruandest.