Hambad ilusasse rivvi

Kolmveerandil Eesti koolilastel on probleeme hambumusega. Ortodont Rita Nõmmela ütleb, et hambumushäired on enamasti pärilikku laadi, kuid teatud määral saab neid vähendada hammaste eest hoolitsemisega, lapse hingamise, kõne ja rühi jälgimisega ning kahjulikest harjumustest võõrutamisega.

Vähemalt kaks korda aastas tasub käia lapsega hambaarstil. “Teil ei tule selle eest maksta, ent võita on palju. Pole midagi ilusamat kui kena naeratusega laps,” tõdeb arst.

Terved piimahambad aitavad hoida hambakaare pikkust ja hambumust ennast, nii et ka lõikuvatel jäävhammastel on suur tõenäosus asuda kenasti rivvi.

Milliseid hambumusprobleeme on lastel kõige sagedamini?

Rita Nõmmela: Meie laste, nagu ka teiste valge rassi esindajate seas on levinuim selline hambumushäire, mille korral ülemised eeshambad on alumistest eespool nõnda, et nad kokku ei puutu. Enamasti on lapsed meie moodi ning pärivad meie näo kuju ja lõualuude kasvumustri.

Sellise hambumuse kujunemisele aitab kaasa ka suu kaudu hingamine. Tehke proovi – avage suu ja kohe liigub alalõug tahapoole. Suu kaudu hingamist võib põhjustada suurenenud adenoid, mis tuleks eemaldada.
Õnneks ei pea meie vanemad nunnuks, kui laps imeb pikka aega pöialt. See suunab samuti ülemised eeshambad ettepoole ja takistab alalõua normaalset kasvu ette.

Mis ohustab veel hambumuse õiget kujunemist?

Peale pöidla ja luti pikaajalise imemise, mida vanemad saavad ise märgata ja proovida kõrvaldada, on sageli üks varjatud kahjulik harjumus – keele­otsa surve eeshammaste vahele neelatamise ajal. Seda harjumust on sageli “kuulda”, sest laps räägib selle tõttu pudikeeles. Vanemad ei pööra aga sellele tähelepanu, sest nad on oma lapsega harjunud.

Logopeed aitab kõnet korrigeerida, kuid protsess on vaevaline, sest teha tuleb harjutusi. Keele surve eeshammaste vahele on halb seetõttu, et siis ei puutu eeshambad ülevalt alla suunas kokku ja õuna hammustada polegi võimalik. Ortodontiline ravi on aga sellise harjumuse püsides mõttetu või annab ajutist tulemust, sest laps neelatab päeva jooksul väga palju kordi.

Normaalse hambumuse kujunemist võib takistada ka näiteks sellise puhkpilli mängimine, mille huulik toetub ülemiste hammaste taha ja alumiste hammaste ette. Väga sageli mängivad algklassiõpilased plokkflööti. Kui lapsel on ülahambad niigi rõhutatult ettepoole, siis selle pilli aktiivne harrastamine hambumusele kasuks ei tule.

Millal peaks lapsega minema ortodondi juurde?

Mõistlik on minna 1. klassi lapsega ortodondi vastuvõtule ka siis,
kui vanem ei näe suus puseriti hambaid. Vanem ei oska ju kõiki
asju ise näha.
Tegelikult on ka hambaarstid väga tublid ja oskavad hästi hinnata ortodon­di konsultatsiooni vajadust. Küsige hambaarstilt, kelle juures te lapsega kaks korda aastas käite, kas tema arvab, et on vaja minna orto­dondi vastuvõtule. Ravi alustamine sõltub iga lapse individuaalsetest muredest.

Kas mõnikord on vaja ka piima­hambaid eemaldada suus olevate jäävhammaste sirgeks nihutamiseks?

Jah, kui esihammastel on väga suur ruumipuudus, siis esialgu eemaldatakse piimasilmahambad. Siis jälgitakse keha kasvu ning eemaldatakse vajaduse korral ja õigel ajal näiteks esimesed eespurihambad.

Kuidas hambumusprobleeme korrigeeritakse?

Selleks on mitmeid vahendeid. Enne kui valikut teha, peavad olema täidetud järgmised tingimused.

• Lapsel peab olema suurepärane suuõõne hügieen.
• Suus olevad hambad on kõik ravitud.
• Ei tohi olla ühtegi funktsioonihäiret ehk laps hingab nina kaudu, tema kõne on korrektne ja rüht sirge.
• Ei tohi olla kahjulikku harjumust (laps ei ime pöialt ega pastakat, ei näri küüsi).

Ortodontiliste raviaparaatide valik sõltub lapse vanusest – kas laps veel kasvab või enam mitte. Kasvavatel lastel püüavad ortodondid sageli kujundada sirget näoprofiili suust ära­võetavate raviaparaatidega.
Varases teismeeas, kui suus on juba kõik jäävhambad, kuid laps kasvab veel pikkusse, kasutatakse hammastele fikseeritud aparaate (breketeid) koos suust äravõetavate aparaatidega. Või on suus koos breketitega lõua­luude kasvu suunavad kummisikutid.

Hambumust on võimalik korrigeerida ka noortel inimestel ja täiskasvanutel, kes enam pikkusesse ei kasva. Kuidas seda tehakse, sõltub hambumushäire raskusastmest ja patsiendi soovist.
Kui palju saab lapsevanem ravi osas, mis on tavaliselt kallis (mitusada
eurot), kaasa rääkida?

Kuidas ja millega saab konkreetset last ravida, otsustatakse pärast läbivaatust, röntgenülesvõtete ja kontrollmudelite analüüsi. Sageli pakutakse eri võimalusi. Ainult raha arvestada pole mõistlik. Mõelge, kas laps saab ka tehtud valikuga hakkama, et hiljem ei tekiks pettumust.
Ortodondi esimese konsultatsiooni maksab kuni 19aastaste patsientide puhul kinni haigekassa. Siis saate üldise ülevaate lapsele sobivate aparaatide hinnast.

Miks on ortodontilise ravi juures oluline lapse rüht?

Tehke väike eksperiment. Laske end küüru. Kas tundsite, mis juhtus alalõuaga? Suu läks lahti ja alalõug liikus tahapoole. Halva rühiga lapsel pole võimalik sirget näoprofiili kujundada, sest paljud lihased töötavad meie eesmärgile vastu.

Kui end sirgeks tõmbate, tunnete, et lõug liigub ettepoole ja pea võtab püstisema asendi. Ajage oma lapsed arvutite tagant õue sportima! Näidake ka ise head eeskuju ja sirutage end välja.

Mis on ravi juures veel tähtis?

Ortodontiline ravi on koostöö lapse, tema perekonna ja ortodondi vahel. Kui teil endal puudub soov tegelda lapse ortodontiliste probleemidega, siis head ravitulemust pole põhjust oodata.

Millele peaks vanem tähelepanu pöörama?

Väikese lapse hambaid peab pesema vanem. Kui laps soovib seda ise teha, on väga hea, aga ema-isa peab kontrollima ja kiitma.
Ärge unustage ka oma teismelisi. Paljud neist peavad end väga suurteks ja iseseisvateks, kuid suuõõne hügieen on mõnikord nii halb, et kohe imesta. Küsige ikka, kas ta peseb hambaid ja kas ta on käinud kahel korral aastas hambaarsti juures ning milline oli hammaste tervis.

Kui ortodont soovitab pöörduda kurgu-nina-kõrvaarsti või logopeedi vastuvõtule, tehke seda. Kui ortodont soovitab kontrollida, kuidas laps aparaati kasutab, tehke seda. Kui teil endal puudub motivatsioon, pole ka põhjust lapsel teha midagi sellist, mis on tülikas, ehkki kasulik.

Mis juhtub, kui hambumusprobleemi ei ravi?

Üks mis kindel – kas ortodontilist ravi tehakse või mitte, kõik jäävad ellu ja see on hea. Igal inimesel, ka lapsel, on õigus olla omanäoline. On vaid tähtis, et laps saaks õuna hammustada ja mäluda nii, et ei teki seedeprobleeme, ning puhastada hambaid nii, et need ei korja kattu ega lagune.

Kui laps on aga tundlik oma väljanägemise ja naeratuse suhtes, võiks ta ikka ravi saada. Muidugi kui vanemad on valmis selle eest tasuma.
Väga raskete hambumushäirete korral tasub ortodontilise ravi eest haigekassa, siis on mõistlik kindlasti ravida. Kuna sellistel lastel on raske mäluda ja nad näevad teistest erinevad välja, tunnevad nad end halvasti ja neid võidakse koolis narrida. Selliseid lapsi on meie koolilaste hulgast neljandik.

Neljandikul koolilastest on väga hea hambumus. Pooltel koolilastest on sellised hambumusanomaaliad, mis suletud huulte korral välja ei paista. Nad saavad küll hammustada ja mäluda, kuid mõnikord mitte just kaunilt naeratada. Korrektse suuhoolduse korral ei teki neil kaariest ega hammaste kinnituskudede probleeme.

Kui laps oma väljanägemise üle ei kaeba, saab ta kindlasti ka ilma ortodontilise ravita edukaks inimeseks.

Mida tasub enne ortodondi juurde minekut teha?

Tasub uurida internetist või tuttavatelt, kuidas on mõni sama vana laps samalaadse probleemi korral aparaadiga harjunud. Tasub oma lapsega nõu pidada, kas ta on nõus sellist aparaati kandma. Kas ta on nõus sellega ka koolis käima? Kuna paljud pered peavad ise aparaatide eest maksma, tasub kodus ka eelnevalt arutada, kui suur summa on vastuvõetav.

Mis aitab hambumusprobleeme vähendada?

• Nii lapse piima- kui ka jäävhambad on terved või ravitud ja hästi pestud. Pesema tuleb hakata juba esimesi piimahambaid. Varakult tasub last harjutada käima hambaarsti juures.
• Lapsel pole ühtegi funktsiooni­häiret. Ta hingab nina kaudu nii, et tema huuled on suletud. Lapse kõne on defektideta ja rüht hea.
• Lapsel pole kahjulikke harjumusi. Laps ei ime pöialt, keelt, huuli ega näri küüsi.

Breketid nihutavad hambaid

Ühed enam levinud ja mugavamad ortodontilised aparaadid on breketid.
• Breketsüsteem kinnitatakse hammaste külge spetsiaalse liimi abil.
• Neist kulgeb läbi kaar, mis ühtlustab süsteemi jõudu kogu hambakaare ulatuses ja nihutab hambad õigetele kohtadele. Ravi käigus vahetatakse kaart mitu korda.
• Breketid võivad olla metallist, plastist, keraamilised, kullatud.
• Need võivad olla ka keelepoolsele hambapinnale kleebitud.
• Nad avaldavad hammastele survet pika aja jooksul (ravi kestab 6–36 kuud).

Haigekassa tasub ravi eest

• Kui lapsel on huule-suulaelõhe või muud väärarengud.

• Kui ülemised eeshambad on eespool alumisi 9 mm ja enam (näo profiil on kumer).

• Kui alumised eeshambad on eespool ülemisi (näo profiil nõgus).

• Kui ülalt alla suunas puutuvad kokku ainult esimesed purihambad, eespool asuvad hambad ülalt alla kokku ei puutu.

• Kui puudub mõni jääv lõike- või silmahammas.

• Kui jääv lõike- või silmahammas on küll olemas, kuid peetunud lõualuus.