Hei, mis teed? Ma olen arvutis!

Palusime 12aastasel Adelel ja 11aastasel Markusel* tutvustada oma elu virtuaalmaailmas. Lahkelt oli nõus aruteluga liituma ka Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Nii Adele kui ka Markus on rõõmsameelsed Eesti koolilapsed, esimene õpib ühes Tallinna gümnaasiumis, teine Tallinna lähistel paiknevas koolis. Mõlemad tulevad koolitööga hästi toime, armastavad sportida ja eakaaslastega suhelda. Adele peres kasvab veel väike õde ja Markusel on vanem vend ning loomulikult on mõlemal hoolivad vanemad.

Facebook – ühine teema

Adele ja Markus pole omavahel tuttavad. Kui lapsed kohtumise algul pisut piidlevad teineteist, siis Facebookist rääkides leiavad nad kohe ühise keele.
Adele ütleb alustuseks: “Internet on kõige tähtsam. Kui seda pole, on arvuti katki ja sellega ei ole midagi teha.”

Mõlemad kinnitavad kui ühest suust, et arvutis on Facebook kogu aeg lahti. Markus: “Kui mõne laheda pildi üles paned, tahad ju näha, mida sõbrad arvavad.” Adele ütleb, et teda teiste arvamus eriti ei huvita, “tšättida on hoopis lahedam”.

Ingridi meeldetuletus, et Facebooki konto võib ametlikult teha alles 13aastaselt, lastes meelehärmi ei tekita. Adele teab, et isegi ühel kuueaastasel on FB konto.

Arvutis lihtsam suhelda

Ingrid küsib, kuidas lapsed Facebookis sõpru leiavad, ja saab vastuseks, et neid ei tulegi otsida, kõik leiavad ise üksteist üles.

Mõlemal lapsel on sõpru üle saja. Markus tunnistab: “Ma vahepeal lisasin nii palju sõpru kui võimalik. Lihtsalt tahtsin, et neid oleks palju.” Aga isegi siis pole Markuse meelest FB sõbrad päris võõrad. Kõigil on ju samad hobid, meeldib rula või tõuksiga (loe: tõukerattaga) sõita. Seda on mõlemad lapsed kuulnud, et võõrastega internetis suhelda ei tasu.

Vahepeal on Adele Markusele sõbrakutse saatnud ja Markus on Adele endale sõbraks lisanud. “Tegelikult on üldse arvuti abil lihtsam suhelda,” ütleb tüdruk.

Seejärel on pisut keeruline vestlust jätkata, sest mõlemad on Facebookis huvitavama tegevuse leidnud: Adele räägib klassiõega – “lihtsalt trennist,” nagu ta ütleb – ja Markuse on haaranud üks mäng.

Adele kasutab sõpradega rääkimiseks ka Skype’i ja MSNi. Markuse arvutis Skype’i pole, kuid MSNi kasutab temagi.

Facebook ja halvad asjad

“Facebookis on halbu asju ka, näiteks see, kui keegi kogu aeg laigib (vajutab meeldib-nuppu). Lihtsalt tüütu, kui sul on pidevalt mõttetuid teateid,” ütleb Adele.

Tüdruk räägib ka, kuidas gruppides suheldakse. “No teeme mingi grupi, kui meile mõni asi huvi pakub, ja siis paneme sinna infot ja arutame omavahel,” seletab ta. “Ja kui miski/keegi ei meeldi, võib koguneda ka selle vastu gruppi.” Adele on sellistes rühmades, mis on klassikaaslaste loodud. Markus on kolmes grupis ja need kõik on spordiga seotud.

Ingrid muutub pisut murelikuks, kuuldes rühmadest, mis on kellegi vastu. Tema sõnul võib just siin olla õhkõrn piir, kus muretu suhtlus läheb üle kiusamiseks, ignoreerimiseks, tagarääkimiseks. Kui kiusamine kolib netti, on vanematel ja õpetajatel sellele ka raske jälile saada.

“Internetti paisatud kurjad sõnad levivad palju kiiremini ja on hoopis hullema mõjuga kui näost näkku halvasti ütlemine. Lisaks: see, mis kord juba veebi pandud, jääb sinna alatiseks alles,” selgitab Ingrid.

Õnneks meie noored sõbrad midagi sellist kogenud pole ja on Ingridiga ühel nõul, et halvasti kellegi kohta virtuaalmaailmas öelda ei tasu.
Mõlemad on koolis ka kuulnud, et kaaslaste pilte või infot nende kohta luba küsimata üles panna ei tohi. “See on jumala normaalne, et ei pane, kui keegi seda ei soovi,” ütleb Adele.

Mismoodi raha peale?!

Samal ajal, kui me vestleme, surfavad lapsed nagu muuseas arvutis ja Markus on alustanud Facebookis mängimist. Vestluse juures viibiva Markuse ema näole ilmub murekorts, kui poiss näitab, kuidas ta pokkerit mängib. “Mismoodi raha peale?!” hüüatab ta. “No see pole päris raha. Seal mängus on oma raha, mänguraha,” püüab Adele ärevil lapsevanemat rahustada.

Tüdruk ütleb, et tema oma aega mängudele eriti ei kuluta, kuid vahel on juhtunud, et kui mõnda alustad, ei saa enam pidama. Näiteks oli tal Facebookis Farmville (mäng, kus saab virtuaalse talupidamisega tegelda). “Õnneks, kui nädal aega ei mänginud, ei tahtnud enam ka.”

Kui Adelele üldse mängud huvi pakuvad, siis tavaliselt sellised, kus midagi välja loositakse. Neid vaatab ta Facebookis küll.

Jutt läheb arvutimängudele. Minecraft, Counter-Srike, GTA: San Andreas on need, mida tavaliselt mägitakse. Üle neti ja mängukaaslasteks võõrad. Markuse sõnul mängis ta kunagi ka Runscape’i, kuid see on nüüd täiesti out.

Küsimusele, kuidas mängud saadakse, kõlab vastus: “Tuleb tõmmata!” Markus küll kahtleb, kas kõiki saab tõmmata, mõne puhul tuleb ka plaat osta.
Ingrid küsib, kas nad on kuulnud autoriõigustest ja piraatlusest. “Sorry, ma ei tea, mis see piraat siin on,” kostab Adele.

YouTube’ist on hea muusikat tõmmata

Lisaks Facebookile meeldib lastele ka YouTube. Seal on hea videoid vaadata ja muusikat kuulata. “Ma väga palju YouTube’is pole,” ütleb Markus, “aga ma laen sealt muusikat telefoni ja kui õue lähen, kõrvaklappidest kuulan. Tavaliselt siis, kui rulaga sõidan.”

Ka Adele ütleb, et tal on telefonis äpp, millega saab muusikat tõmmata. “See on väga lihtne ja mugav, lihtsalt pane laulu nimi ja juba leiad.”

Uurime, mis lastele netis veel huvi pakub. Adele poetab, et käib mõnikord Delfis. Aga sinna ta niisama ei lähe. Ikka midagi väga hullu peab lahti olema. Näiteks kui märtsis oli Facebook maas või Itaalias sõitis laev karile. “Mõnikord otsin ka infot asjade kohta, mis mulle huvi pakuvad, need on ajalugu ja kosmos. Aga iga päev seda küll ei tee,” lisab ta.

Arvuti ja kool

Lõpetuseks uurib Ingrid: “Kas arvutit õppimiseks ka vaja läheb?” Ei, kooliasju me küll arvutis ei tee, tuleb vastus.

“No õppimist ikka e-koolist vaatame,” meenub Markusele. Adele lisab, et inglise keele õpetaja pakub sõnade õppimiseks arvutis mänge ja teste ning need on päris lahedad. “Ja kui midagi ei tea, saab Google’ist otsida,” ütleb Markus.

“Aga see on hea, et koolis pääseb internetti,” teatab Adele. “Kui väga igav on, saab Facebookis käia. Tavaliselt pannakse ikka esimese asjana telefon laua peale.” Markus ütleb, et tema koolis õpetajad märkavad kohe, kui tunni ajal netti lähed, ja võtavad telefoni ära.

Pooltel Adele klassikaaslastel on nutitelefonid. “Aga kas teate, mis on praegu (märtsis 2012 – toim.) kõige lahedam asi? Vello traagiline solvamismasin,” seletab tüdruk õhinal. “Jah, väga lahe asi telefonis mängida,” toetab Markus tüdrukut. Selle peale ei oska täiskasvanud kohe midagi kosta.

Peatäis küsimusi

Selline oli põgus pilk kahe lapse virtuaalmaailma.

Markuse ema, kes jutuajamise juures viibis, lahkus, pea täis küsimusi ja saatjaks Ingridi sõnad, et täiskasvanud peavad aru saama, et virtuaalmaailm on laste igapäevaelu üks osa. Seda ei saa ära keelata, sellesse ei saa halvustavalt suhtuda ega saa silmi sulgeda, lootes, et sel puudub seos päriseluga. Tuleb leida tahtmine end asjaga kurssi viia, olla teadlik võimalikest ohtudest ning, mis peamine: lapsi tuleb õpetada arvutit ja tehnoloogiat mõistlikult kasutama, nii et see oleks hea abiline õppimises ja töös.
* Nimed laste palvel muudetud.

6 SOOVITUST VANEMALE, ET KAITSTA LAST NETIOHTUDE EEST

1. Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on neti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.

2. Hari iseennast. Ürita end hoida kursis arengutega interneti kasutamises:
a) õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida sinu lapski kasutab (jututoad, MSN jne),
b) õpi tundma oma lapse ja tema sõprade netikasutusharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus laps on käinud),
c) tee kindlaks netilehed, mida sa sooviksid, et su laps külastab,
d) tuvasta netilehed, millest laps peaks hoiduma,
e) tee endale selgeks, kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.

3. Räägi lapsega. Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps internetis teeb. Selgita oma lapsele, et netis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.

4. Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.

5. Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.

6. Julgusta last alati tulema sinu juurde, kui midagi arvutiga või internetis juhtub.

Allikas: www.targaltinternetis.ee

PILDISTAMINE JA FOTODE ÜLESLAADIMINE

Põhiseaduse järgi on kõigil meil õigus pere- ja eraelu puutumatusele. Kedagi ei tohi pildistada ega tema pilte netti riputada luba küsimata. Samas pole mõeldav, et me avalikul üritusel pildistades kõigilt luba küsiksime. Millest lähtuda lapse juhendamisel?

Pildistada ei tohi:

• inimesi ilma neilt luba küsimata,
• hoones, mille omanik on keelanud pildistamise,
• autoriõigusega kaitstud teoseid.

Luba pole vaja:

• pildistamiseks avalikul üritusel, kus osalejad on teadlikud, et neist võidakse teha fotosid (laulupidu, spordivõistlus, rahvakogunemine jm),
• avaliku elu tegelase pildistamiseks, kui pildistamine on seotud info edastamisega ega riku inimese põhiõigusi.

Autoriõigus

Iga foto on kaitstud autoriõigusega. Foto autoril on ainuisikuline õigus otsustada, kus tohib seda avaldada. Eeldusel muidugi, et foto on tehtud kooskõlas eelnevate punktidega.

Kuidas netist ebasoovitav foto eemaldada

• Kui laps või sa ise oled foto üles laadinud, kustuta see ära.
• Teiste poolt üles laetud fotode puhul selgita foto autorile, et sul on õigus foto avaldamist keelata, ja palu foto maha võtta.
• Vajaduse korral kaasa koolist mõni õpetaja või lapse klassijuhataja.
• Kui foto autor keeldub fotot eemaldamast, pöördu esmalt veebikeskkonna haldajate poole teatega, et foto rikub sinu või lapse õigusi.
• Abi laste õigusi riivavate fotode eemaldamiseks saab Lastekaitse Liidu hallatava veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu või lasteabi nõuandetelefonil 116 111.

Hädas võib pöörduda veebikonstaabli poole (www.politsei.ee/veebikonstaabel).

Allikas: www.targaltinternetis.ee

SEE ON TURVALINE IT

Eesti IT-ettevõtjad korraldavad Eesti eri paigus tasuta konverentse, et rääkida, mida peavad täiskasvanud teadma-tegema, et aidata kaasa noorte netialase turvateadlikkuse tõstmisele.

Konverentsisarja “See on turvaline IT!” kohta leiab infot lehelt www.itl.ee. 23. oktoobril 2012 toimub konverents Rakveres ja 24. oktoobril Jõhvis, 4. jaanuaril 2013 Tallinnas. Konverentsisarja toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.