Kas sina viskad ravimeid prügikasti või kanalisatsiooni? Lõpeta kohe!



Kas sina viskad ravimeid prügikasti või kanalisatsiooni? Lõpeta kohe!

Väikelastega peredes on apteegikapp pungil, sest viirused kimbutavad sageli. Sellepärast kipuvad ka ravimid aeguma. Neid aga ei tohiks mingil juhul visata prügikasti või kanalisatsiooni - see on ohtlik tervele keskkonnale, kaasa arvatud meie lastele!

Aeg-ajalt, vähemalt kord aastas, tuleb läbi vaadata oma pere kodune
ravimikapp - kui seal esineb aegunud ravimeid, ei tohi neid enam tarvitada,
vaid tuleb anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või
viia apteeki.

Ravimijäätmete põletamine, WC-potist allalaskmine, kraanikaussi valamine, kompostihunnikusse, biojäätmete või olmejäätmete prügikasti viskamine ei ole õige ja tekitab suure tõenäosusega keskkonnakahju, kuna ravimijäägid satuvad siis varem või hiljem loodusesse, hoiatab Apotheka apteeker Kristiina Sepp.

Apteegid mures üksi

Enamikes EL liikmesriikides on kõlbmatute ravimite tagastamine eraldi
teenus, mida doteerib riik, et apteegid oleksid huvitatud ka ise sellist
tegevust soodustama. Eestis paraku on asjad teisiti. Kohustus on küll
apteekidele seatud, ent seaduse seletuskiri möönis, et kuna tegu pole
suurte kuludega, siis riik neid ka ei hüvita.

Sepp möönab, et selline korraldus on apteekidele arusaamatu. Keskkonnaõiguse üldprintsiipide, aga ka jäätmeseaduse § 65 kohaselt korraldab ohtlikejäätmete kogumist kohalik omavalitsus või § 26 lõikes 1 sätestatud juhultootja. Eestis on ravimitootjad sellisest kohustusest vabastatud
ravimiseadusega ning sama seadusega on tasuta teenuse kohustus pandud
hoopis apteekidele. https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016008

"Näeme, et kõlbmatute ravimite keskkonda sattumine on tõepoolest probleem,
mille lahendamisse panustaksime meelsasti. Seda ennekõike olukorras, kus
me ise taolise tegevuse tulemil kahjumit ei peaks kandma, sest suuremate
apteegikettide majandusnäitajad on viimastel aastatel niigi negatiivsed," räägib Sepp.

Seega hetkeolukord on selgelt mitterahuldav nii keskkonnasäästlikkuse
eesmärgist johtuvalt kui ka apteegipidajate vaatevinklist selgelt
ebaõiglane.

Loe veel

Kõlbmatud ravimid sattusid müügile

Lisaks tänasele korraldusele plaanib sotsiaalministeerium selles
valdkonnas aga uuendusi. Sepp viitab umbes viie aasta tagusele
Pealtnägijas ilmunud episoodile, kus jäätmete hävitaja käest sattusid
kõlbmatud ravimid Balti jaama turule jm. müügile. "Ministeerium leiab, et
taoliste olukordade lahendamiseks on mõistlik tulevikus paigaldada
apteekidesse konteinerid ja apteekrid võiksid iga ravimilehe markeriga ära
ristitada, see siis võiks välistada ravimite liikumist jäätme hävitajalt
turule. Loomulikult kannaks riigi nägemuses taaskord kõik kulud apteek."

Apteegid leiavad, et selline tegevus ei ole eesmärgipärane ja kindlasti ei ole
mõistlik kõrgharidusega proviisori ressurssi kasutada jäätmete sodimiseks.

Tegelikult on efektiivsed lahendused kõige loogilisemad. Sepp ütleb, et nad on
Jäätmekäitlejate Liiduga antud teemat ka arutanud. Jäätmekäitlejad oleksid
meelsasti valmis osalema näiteks riigihankel, kui ministeerium korraldaks
apteekidest kõlbmatute ravimite kokku kogumise ja hävitamise kohta hanke.
Teine loogiline lahendus on lähtuda keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest ning
seada toote utiliseerimiskulude katmise kohustus tootjatele.

Sepp arvab, et ilmselt on riik seni taolisest sammust hoidunud just seetõttu, et ravimitootjad saaksid selle kulu lisada uute hinnakokkulepete läbirääkimisel toote hinnakomponendina, ent apteekidel puuduvad igasugused võimalused sellise tegevuse kulude katmiseks vahendite leidmiseks. Riik ei saa seada
ettevõtjatele tasuta teenuse osutamise kohustusi, mida seaduse kohaselt ei
saa isegi sõjaolukorras ilma hüvitiseta teha.

Seega on tänaseks kujunenud olukord ja ministeeriumi tulevikuplaanid
selgelt ravimitootjate huvidest lähtuvad, mitte-eesmärgipärased ja ilmselt
ka põhiseadusega vastuolus, kuivõrd apteekidele hüvitist ette ei nähta.

"Tänane sektori hinnanguline kogukulu kõlbmatute ravimite hävitamisele
- patsiendilt kogutud, mitte apteegi enda mahakandmised - on ca 300 000
eurot meie arvutuste kohaselt, mille riik jätab iga-aastaselt
ettevõtjatele hüvitamata," ütleb Sepp.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare