Kooliküpsus ja koolivalmidus
Koolivalmidus (school readiness) tähendab lapse õpihuvi ning soovi õppides täiskasvanuga koostööd teha, valmisolekut suhelda ning tegutseda koos eakaaslastega. Koolivalmidus kujuneb välja samm-sammult ning hõlmab kolme aspekti: vaimne, sotsiaalne ja kehaline. Koolivalmidust mõjutavad lapse kasvukeskkond, sünnipärased võimed ning suhtlusringkond.
Kooliküpsuse (school maturity) all mõistetakse intellektuaalse, kehalise ning sotsiaalse arengu protsesse, mis toimuvad ilma välise sekkumiseta. Kooliküpsus saabub sisemiste jõudude ning soodsa ümbruse koosmõjul, kusjuures lapse põhitegevuseks peab sealjuures olema mäng ja suhtlemine täiskasvanutega.
Kooliküpsuse märkide hulka kuuluvad füüsilised muutused (jäävhammaste ilmumine, muutused kehaproportsioonides), vaimsed muutused (valmisolek pingutada, teadmishuvi, arutleva mõtlemise võime), sotsiaalne areng (tahte areng, rolli- ja ehitusmängude eelistamine).
Kooliküps laps:
• käitub normide kohaselt, suudab oma käitumist analüüsida
• suudab katkestamatult tegutseda kümme minutit järjest
• kontrollib oma emotsioone
• tajub ja mõistab teiste arvamusi
• soovib ja julgeb suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega
• võrdleb end ja oma toiminguid eakaaslaste ning nende tegudega
• seab endale eesmärke, tegutseb sihipäraselt, püüab viia oma tegevused lõpule
• suudab lühiajaliselt keskenduda eri laadi tegevustele
• täidab üsnagi keerukaid ülesandeid ning korrigeerib vajadusel oma tegevusi
• oskab kasutada telefoni ja mõnel numbril ise helistada
• kasutab ostmisel ja ostu eest tasumisel (nii mängus kui ka kaupluses) levinumaid kaalu- ja rahaühikuid
• küsib vajadusel abi täiskasvanult või kaaslaselt
• on algatusvõimeline ning iseseisev
• arvestab eakaaslaste ja täiskasvanute tunnetega.
Kuigi suurt sisulist erinevust kooliküpsuse ning koolivalmiduse mõistel ei ole, soovitatakse neil siiski vahet teha ning arvestada, et kooliküpsus on koolivalmiduse eeltingimus.
