Stereotüüpsemal kujul teatakse stressi aga tänapäeval pigem selles etapis, kus see on juba mõnda aega väldanud ja asunud kurnama nii keha kui ka meelt. Olid ajad, kus stressist räägiti pigem täiskasvanute maailmas, aga arvestades, et tänapäeval tuleb kohati juba kooli esimesse astmesse saamise nimel konkureerima asuda, ei saa stressi tähelepanuta jätta ka eri kooliastmetes.

Kui sinu laps on 6-10 aastane, siis loe tema arengu kohta SIIT!

Kui sinu laps on juba teismeline, siis loe tema arengu kohta SIIT!

Stressi kõige levinumad tundemärgid on närvilisus, kerge ärritumine, aga ka pidev väsimus, peavalud ja lihaspinged. Kuidas nende sümptomite ja stressi enda vastu võidelda? Kindlasti on vaja tegeleda pingete allikaga ehk tähtsat rolli mängib see, milliseid ootusi lapsevanem oma lapsele peale paneb ja kuidas ta seda teeb. Samas on stress paratamatus ja sellega peab noor inimene õppima toime tulema. Kuidas saaksime neid selle juures aidata?

Kuidas toime tulla?

Üks lihtsaim viis vaimseid pingeid maandada on end regulaarselt liigutada. See ei pea kindlasti olema midagi väga rasket, piisab, kui laps jõuab 45 minutiks kuni tunniks jalutama.
Kuna stress väljendub ka väsimusena, on tähtsal kohal piisav uni. Kindlasti pole vähem tähtis tegur ka tasakaalustatud tervislik toitumine, et inimese keha saaks kõik vajalikud toitained, tagamaks aju ja närvisüsteemi ning kogu seda toetava organismi toimimine.
Kehalise aktiivsuse ja une puhul peab meist igaüks ise endale teatava distsipliini kehtestama ning trikitada sellega ei anna. Tasakaalustatud toitumise kohta oleks siiski vaja jagada nõuandeid toidusedeli koostamisel, lisaks nõustada, millistest toidulisanditest võiks saada tuge apteegiriiulilt.

Magneesiumil on väga tähtis roll närvi- ja lihasfunktsioonide reguleerijana. Magneesiumi vähesus põhjustab energiapuudust rakkudes ning see mõjutab kogu organismi tervikuna. Magneesium on väga tähtis meie igapäevaste kehafunktsioonide toimimiseks, eriti pingelistel perioodidel. Inimese igapäevases toidus leidub magneesiumi rohelistes taimeosades, nii et esmane soovitus on süüa palju värsket. Apteegiriiulilt leiab magneesiumipreparaate tablettide, graanulite ja õlidena.

Väsimuse ja stressi vastu võitlemiseks sobib hästi C-vitamiin. Tugeva antioksüdandina aitab see ära hoida vabade radikaalide tekitatavaid rakukahjustusi. C-vitamiin tõstab organismi vastupanuvõimet, näiteks aitab peletada nn kevadväsimust ja stressi, lisaks soodustab koos B-vitamiiniga magneesiumi imendumist organismis.

B-grupi vitamiine vajab organism eelnimetatu kõrval veel mitmes protsessis. B-grupi vitamiinid vastutavad rakkude jagunemise ja kasvamise eest, toetavad normaalset närvisüsteemi talitlust ja tõstavad stressitaluvust. Nende puudus organismis on peamiselt tajutav väsimuse ja kurnatusena.
B-vitamiinid toetavad närvirakkude normaalset funktsioneerimist ja parandavad mälu. Stressi korral on eriti vajalik B6-vitamiin, mille puudus takistab nn õnnehormooni ehk serotoniini tootmist. Apteekides on pakkuda B-vitamiini komplekse, osale on lisatud ka letsitiini, magneesiumi või C-vitamiini.

Raud on vajalik organismi vastupanuvõime suurendamiseks stressi ja haiguse korral. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis. Organism vajab rauda hemoglobiini, punaste vereliblede ja teatud ensüümide tootmiseks. Rauapuudus võib olla süüdlane suurenenud stressis, väheses töövõimes ja pidevas väsimuses.

Mõnele apteegis leitavale preparaadile on juurde lisatud vitamiine ja mineraale, mis soodustavad raua imendumist. Enne raua tarvitamist võiks konsulteerida arstiga, sest kõikidel inimestel ei pruugi rauadefitsiiti olla. Raua liigtarbimine organismile mitte midagi juurde ei anna ning väsimussümptomeid ei kõrvalda.

Kui arvate, et teie laps vajab eelseisva pingelise perioodi vältel lisaenergiat või kui talle teeb muret stress, pidage parima lahenduse nimel nõu apteekriga.

Mida sinu lapse koolistress endast tegelikult kujutab, loe SIIT!