Kui laps kiusab oma vanemat


Kui laps kiusab oma vanemat
Foto: ShutterstockFoto: Shutterstock

Vanemad võiksid rohkem mõelda, kui oluline on õppida tundma nii iseenda isiksuseomadusi kui ka oma laste karakterit.

Inimesed on erinevad ja isegi ühe pere lapsi ei saa kasvatada täpselt ühtemoodi. Kui kokku satuvad järeleandlik vanem ja kange iseloomuga laps ning mõlemalt poolt jääb puudu nii oskust ja soovi koostööd teha kui ka valmidust heatahtlikult teineteisesse suhtuda, võib kodune suhtlusviis võtta ootamatu suuna.

Oleme kõik näinud lapsi või teismelisi, kes ei austa oma vanemaid. Nad karjuvad nende peale, ropendavad ja vahel isegi kasutavad oma vanemate suhtes vägivalda. Lapsi, kes oma vanemaid kiusavad, ja vanemaid, kes seda teha lasevad, on rohkem, kui me arvame. Kui psühholoog Sean Crover avaldas raamatu „When Kids Call the Shots”, mille kirjutamiseks andsid eeskuju lapsed, keda ta oma psühhoteraapia tundides nägi, ei osanud ta aimata, kui paljusid inimesi tema raamat puudutab. Pärast teose avaldamist kirjutasid ja helistasid autorile sajad erinevad lapsevanemad, kes kurtsid oma laste käitumise üle. See ajendas Croverit arutlema teemadel, mida vanemaid kiusava lapsega teha ja millised on tagajärjed, kui probleemiga ei tegeleta. Uurime lähemalt, miks siis vanemad lasevad oma lastel end kiusata ja anname neli soovitust, kuidas kontroll taas enda kätte saada. Sest kui lapsevanemad ei suuda kodus oma kiuslikku last ohjata, ulatuvad selle tagajärjed väga kaugele.

Seotud lood:

Kui sa oma lapse kiusamissoovi kohe ei ohja, kujunevad lapse käitumises välja jooned, mida sa tema juures sugugi näha ei soovi.

Lapsele, kes kodus oma vanemaid terroriseerib, on omane ka:

  • rahuldamata soov olla tunnustatud;
  • halb pingetaluvus;
  • liigne impulsiivsus;
  • nartsissism;
  • alaarenenud empaatiavõime;
  • suutmatus töötada meeskonnas;
  • kaheldavate väärtushinnangutega sõbrad;
  • agressiivsus.

Need negatiivsed omadused võtab laps samuti kaasa oma teismeikka, sealt edasi täiskasvanuikka.

Vanusega inimese käitumismustrid pigem süvenevad, mis tähendab, et täiskasvanueas võib kiusaja:

  • oma kaaslase peal verbaalset ja füüsilist vägivalda kasutada;
  • kalduda alkoholismile;
  • kalduda ülekaalulisusele;
  • finantsidega oskamatult ringi käia;
  • pidevalt inimestega manipuleerida, saamaks oma tahtmist;
  • teisi negatiivsusele ja agressiivsusele õhutada.

Loe veel

Lapsevanemad, kes lubavad oma lapsel end kiusata, kannatavad paljude pikaajaliste tagajärgede all.

Kiusajast lapsest kasvab suure tõenäosusega täiskasvanu, kes:

  • ei suuda oma vanuritest vanemaid üleval pidada;
  • on rahaliselt vanematest sõltuv;
  • varastab nii kodust kui ka mujalt või ei saa üldises mõttes rahaasjadega hakkama;
  • tekitab suguvõsas konflikte ja probleeme;
  • jätkab oma vanemate emotsionaalset, verbaalset või füüsilist kiusamist.

Paljud lapsed, kes noorena oma vanemaid kiusavad, kasvavad agressiivseks partneriks või lapsevanemaks. Minevikus õppimata jäänud sotsiaalsed oskused ja oskamatus väljendada oma frustratsiooni turvaliselt ning kedagi kahjustamata – need kaks asja jäävad neid kummitama kogu eluks. Pidevatest jonnihoogudest ja lõputust teiste süüdistamisest ei kasvatagi tihtipeale välja.

Mida kauem kiusamine on kestnud, seda raskem on olukorda ohjata. Tihti tunneb ohver häbi ja soovib olukorda varjata. Avalikkusele esitletakse head nägu, mängitakse eeskujulikku perekonda, salaja kannatatakse. Piinlik ju tunnistada, et omaenda laps kiusab. Lapsepoolse kiusamisega tuleb aga tegeleda seni, kuni probleem lahenduse leiab. Kiusamisele vastu hakkamine nõuab eneseületamist ja julgust.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare