10. Jack Andraka

Poiss sündis Ameerikas inseneri ja meditsiiniõe perekonnas aastal 1997. Ta elas nagu tavaline poiss, kuni ta perekonna lähisõber suri kõhunäärmevähki. See inspireeris Jacki looma seadeldist, millega oleks võimalik tuvastada vähki juba varajases staadiumis.

15-aastaselt leiutas Andraka seadeldise, mis oskas tuvastada vähirakkude olemasolu. Loodud seadeldis oli kordades odavam, kiirem (x168) ja täpsem (25-50%), kui teised varem loodud samalaadsed aparaadid.

Enne oma leiutise edukäiku öeldi Andrakale ära peaaegu 200 erineva teadusinstituudi poolt, kuni Dr. Anirban Maitra John Jopkinsi ülikoolist poisi projekti toetas ja avalikkuseni aitas.

9. Ann Makosinski

Aastal 2013 tutvustas 16-aastane Kanada keskooliõpilane oma leiutatud seadeldist Hollow Flashlight, taskulampi mis töötab inimese kehasoojuse jõul. See vidin ei vaja patareisid ega kineetilist ernergiat. Tüdrukut oli inspireeritud leiutama tema Filipiindelt pärit sõbra elu, kellel polnud öösel kodus elektrit ega valgust. Hilised öötunnid olid aga kahjuks ka ta ainuke vaba aeg koolitööde tegemiseks.

Ann Makosinski kulutas taskulambi prototüübi peale ainult 26 dollarit ja ta soovib et arengumaadel tema toodet lastele tasuta jagataks.

8. Alex Deans

Alex sündis Kanadas aastal 1997 ja oli ainult 12, kui leiutas navigatsioonisüsteemi iAid. See aitab pimedatel inimestel paremini iseseisvalt navigeerida. Seadeldis hoiatab neid teel olevate takistuste eest.

7. Malala Yousafzai

Kõige noorem Noobeli preemia laureaat on sündinud Pakistanis. Ta elas väikelinnas, mille üle valitses Talibani rühmitus, kes keelustas tüdrukutele koolis käimise ja igasuguse hariduse andmise. 11-aastaselt kirjutas Malala blogi kohalikule BBC kanalile, rääkides soovist oma õpinguid jätkata ning inimesi Pakistani olukorrast teadlikumaks muuta.

Kui tüdruk oli 15 ja ta bussiga kooli sõitis, lasi Talibani rühmituse liige talle kuuli pähe. Tüdruk jäi ellu, ta viidi Inglismaale Birmighani haiglasse. Birmighanis elab tüdruk ka praegu ja korraldab seal erinevaid noorte haridusega seotud projekte.

6. Anne Frank

Anne Frank sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud ennast varjama. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. Tüdruk suri 16-aastaselt, ainult paar kuud enne sõja lõppu. Ta päevik avaldati aastal 1952 tema isa poolt ja seda on tõlgitud tänaseks päevaks rohkem, kui 60. keeles.

5. Elif Bilgin

16-aastaselt, peale 2 aastast uurimistööd, arendas Türgist pärit tüdruk välja protsessi, mille abil on võimalik muuta banaanikoored biolagunevaks plastmassiks. Sellel avastusel on potensiaal vähendada naftareostust.

Tüdruku uurimistöös seisab, et Tai viskab päevas ära 200 tonni jagu banaanikoori, millele võiks aga leida asjalikku kasutust. Elifi uurimistöö võitis aastal 2013 Science in Action auhinna, mille võitja sai Google’lt 50,000 USA dollarit.

4. Boyan Slat

16-aastane Hollandi poiss oli üllatunud, kui ta Kreekas sukeldumas käies leidis merest plastikut ja muud prügi. See inspireeris teda koolis alustama füüsikaprojekti mis analüüsis ookeanite reostutust. 18 aastaselt tutvustas ta maailmale aparatuuri, mille abil võiks aastas merest koristada 7 250 000 tonni prügi.

Mitmed organisatsioonid olid poisi leiutisest vaimustunud. Boyan on noorim inimene maailmas, kes on saanud Ühendatud Rahvaste keskonnaauhinna.

3. Louis Braille

Oled võibolla kuulnud pimedatele mõeldud Braille lugemissüsteemist. See leiutati 15-aastase prantslase, Louis Braille poolt. Louis kaotas oma nägemise 3 aastaselt, aga see ei takistanud poissi saavutamast häid akadeemilisi tulemusi, mis tagasid talle koha Kunignglikus Pimedate Instituudis. Seal töötas ta välja süsteemi, mille abil oleks ka nägemisprobleemidega inimestel võimalik kiirelt ja mugavalt lugeda ning kirjutada.

2. Easton LaChappelle

LaChappelle oli ainult 14, kui leiutas oma esimese robotkäe — kasutades selleks ainult LEGO tükke ja tamiili. See oli alles algus, sest kasutades 3D printereid ja rakendades iseõpitud teadmisi robootikast, suutis poiss oma prototüübi muuta praktiliseks ja taskukohaseks seadeldiseks.

Selle tulemusena hakkas poisi nutist huvituma NASA, kes kutsus Eastoni enda juurde tööle. Noormees oli vaid 17, kui ta juba NASA robootika tiimi tööle astus. Päris uhke asi, mida oma ülikooliavaldusesse lisada.

1. Philo Farnsworth

Philo, kes praeguseks küll elavate nimekirjast lahkunud on, pani teismelisena aluse tänapäeva elektroonilisele televisioonile. 14-aastase farmipoisina, kes saavutas häid tulemusi keemia- ja füüsikaklassides, pöördus ta oma õpetaja poole huvitava kavandiga. Kavand oli nii keeruline, et poiss joonistas selle tahvlile, et õpetajal oleks aega seda pikemalt analüüsida. Õpetaja julgustas poissi oma ideed edasi kavandama ja 7 aastat hiljem, aastal 1927 patenteeris Philo skeemi maailma esimesele elektroonilisele televiisorile.

Allikas: brightside.me, wikipeedia