Laste arvates võiks koolis olla teisiti järgmised asjad:

  • kodutööde maht on liiast (sellele viitab enamik vastajaid);
  • reedeti võiks olla vähem tunde, et saaks olla perega (mitmed sarnased vastused);
  • kool võiks aidata lapsel enda tugevid külgi paremini leida;
  • õpilastel võiks olla rohkem aega, et tegeleda hobidega ja olla oma lähedastega. Aga kui soovid kõik ära õppida, siis muuga tegeleda ei jõuagi;
  • õpilastele ei õpetada praktilisi elus vajaminevaid asju, näiteks rahaga ümberkäimist, aga see oleks väga vajalik;
  • õppimise eesmärk ei tohiks olla robotite kasvatamine, kelle ainus eesmärk on saada "häid hindeid" ja "leida korralik tasuv töö";
  • programmeerimine võiks olla õppekavas ja arvutiõpetus peaks olema tugevamal tasemel ja ajakohasem;
  • kontrolltöid on palju ja need tulevad enne, kui materjal korralikult läbi võetud;
  • klassikaaslased võiksid sõbralikumad olla ja laste läbisaamine üldse parem;
  • kehalist kasvatust võiks olla rohkem;
  • õpetajad võiksid proovida lapsi rohkem märgata ja suhelda lastega mõistvamalt. Mõnel lapsel pole kellegagi rääkida. Koolis oleks parem, kui õpetaja tuleks ka ise juurde ja uuriks, kuidas läheb. See pole õpetaja otsene töö, kui koolirõõmu annaks lapsele juurde;
  • koolis võiks juba varakult laste iseloomu eripärasid ja tugevaid külgi arvestades neid rohkem individuaalselt arendada;
  • võiks olla valikaineid rohkem, et õpilased tunneksid, et tegelevad millegagi, mis on nende enda valik ja mis neile päriselt meeldib;
  • võiks olla rohkem teste, mis aitaksid lapsel ennast ja oma iseloomu tundma õppida;
  • õpetajad võksid rohkem pidada kinni reeglitest, millal ja kui palju võib olla kontrolltöid. Kodutöid ja kontrolltöid on liiga palju, õppemaht on väga suur õppmiseks kulub 2-3 tundi;
  • lastesse suhtumine võks olla koolis inimlikum. Kõikidel on oma tunded ja arvamus;
  • pärast haigust on väga raske järje peale saada, sest õpetajad ei arvesta sellega;
  • mina muudaks tervet haridussüsteemi inimlikumaks, praegu ei õpetata loovust ega ennast hindama või armastama. Ma ei taha kasvada tuimaks tööliseks;
  • koolipäev võiks alata natuke hiljem ja raskemad tunnid päeva alguses;
  • vene keel on probleemiks;
  • õpilasi peaks olema klassis vähem;
  • õpetajad võiksid koduste tööde ja kontrolltööde planeerimisel teha rohkem omavahel koostööd. Praegu võib langeda väga suur koormus ühele päevale;
  • õppimine võiks olla huvitavamalt korraldatud ja haridussüsteem moodsam;
  • tunnis võiks jõuda ära teha rohkem, et kodutööde maht oleks väiksem. Et seda suuta, peaks klassis vähem lapsi olema;
  • õpetajad võiksid põhjalikumalt teemat seletada. Neile on see jah tuttav, aga meile uus asi, millest aru saada;
  • raamatute tähtajad võiksid olla pikemad (kohustuslik kirjandus);
  • võiks olla ruumid, kus saaks vahepeal rahulikult olla;
  • koolipingid võiksid olla suuremad ja õpilane võiks ikka ise valida, kellega istub;
  • privaatsust võks olla rohkem ja kaameraid igal pool vähem;
  • ainuke viis vett saada on kas seda osta või kasutada tassi, kust kõik joovad. See peaks olema paremini korraldatud;
  • õpetajate töömaht on liiga suur ja nad unustavad kõik ära ja ajavad sassi, kui kodutöid parandavad või järelvastamisi teevad;
  • õpilastel on väga vähe vaba aega;
  • matemaatikas võiksid olla süvarühmad ja vene keele õppimisel ei näe vajadust;
  • koolis on häid asju ka. Koolis saab olla sõpradega koos ja näha neid, keda muidu niisama iga päev ei näeks. Saab olla kodust eemal.

Keila õpilaste vastused selle kohta, mida nad sooviksid koolielus muuta, on väga sarnased Tartu koolide õpilaste vastustega, mida kasutas Liis-Marii Mandel oma magistritöös, uurides põhikooli laste heaolu koolis nende endi perspektiivist, et välja selgitada laste ideed heaolu loovast koolist.

Ta tööb oma töös välja uuringud, mis näitavad, et väga suur on nende õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õppetöö koormus on pidevalt või vahetevahel liiga suur. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust ilmnes, et õpilased on ülekoormatud ja stressis. Children’s Worlds uuringust selgus, et 15 riigi võrdluses on Eesti õpilaste hõivatus kodutöödega kõige suurem (91% lastest teeb kodutöid iga päev).

Eestis pööratakse hariduse omandamisele ja õppeedukusele suurt tähelepanu, kuna usutakse, et just hea haridus tagab ühelt poolt inimese paremad väljavaated ja teisalt panustab riigi edusse. Laste jaoks tähendab see aga tihedat õppekava, kõrgeid ootusi, tihedat konkurentsi ja suurt kodutööde mahtu. Vähem aga räägitakse, kuidas see kõik mõjub laste heaolule. Eestis on liiga suur rõhuasetus tulemustel, mis jätab tagaplaanile lapse heaolu. Seetõttu väärtustatakse koolis vähem hoolivust, kaastunnet, sotsiaalset sidusust, õiglust ja õpilase enesetõhusust ja -määratlemist. Meie koolides väärtustatakse liialt hindeid, mistõttu lapsed õpivad heade hinnete saamiseks, mitte selleks, et materjalist sisuliselt aru saada.

Uurimuse käigus töötas Liis-Marii laste abiga välja heaolu loova kooli ideed, mille ellu viies kasvaks laste koolirõõm.

Kokkuvõtlikult heaolu loovas koolis

  • väärtustatakse teadmiste andmisega võrdväärselt lapse heaolu siin ja praegu;
  • on inimväärne füüsiline keskkond;
  • on turvalised suhted;
  • väärtustatakse tuupimisest ja hinnetest enam sisulisi teadmisi;
  • rakendatakse uudseid, elulähedasi ja aktiveerivaid õpetamismeetodeid;
  • arvestatakse õppeprotsessis lapse individuaalsusega;
  • koheldakse lapsi õiglaselt ja võrdväärselt;
  • on rahulik õppimiskeskkond;
  • väärtustatakse laste vaba aega;
  • on õppimise kõrval väärtustatud mitmesugused sotsiaalsed tegevused;
  • koheldakse õpilasi kompetentsete subjektide ja partneritena.

Hea kooli üle arutlenud lapsevanemad leidsid sarnaselt, et Hea kooli eesmärk võiks olla loovus, seoste loomise oskuse arendamine ning laste õppimise ja avastamise soovi toetamine.

Just need suunad on enda haridussüsteemi arenguks võtnud Soome, Vaata SIIA!

Kasutatud materjalid:

Intervjuu Keila Kooli 7C õpilastega;