Laste koolistress — see on päriselt olemas!


Laste koolistress — see on päriselt olemas!
Foto: Shutterstock

Lapse rõõmu kooliskäimisest võivad varjutada mured ja erinevad hirmud, mis võivad kujuneda stressiks. Laste koolistressi kohta on mitmeid müüte, millega tasuks vanematel kursis olla.

Müüt nr 1: lastel ei ole stressi

Täiskasvanud võivad teinekord olla eksiarvamusel, et lapsed ja noorukid ei koge stressi. Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisest kooliga, õpiedukusest koolis, sõprussuhete loomisest ja säilitamisest või püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite ootustele.

Mõningane stress on kasulik, kuna see aitab mobiliseerida jõuvarud teadmistekontrolli või spordivõistluse ajaks. Liiga palju stressi tekitab aga raskusi. Stressi allikaks olevaid probleeme aitab kindlaks teha ja lahendada see, kui pöörata tähelepanu emotsionaalsetele ja käitumuslikele vihjetele ning pakkuda lapsele tuge ja suuniseid.

Müüt nr 2: lapse suu ei valeta ehk laps kindlasti ütleb, kui midagi pahasti on

Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel lastel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda ja sõnastada. Lapsed väljendavad stressi mure, hirmu ja vastumeelsuse kaudu, samuti enda kohta negatiivseid asju öeldes (näiteks „Ma ei meeldi kellelegi”, „Ma olen rumal” või „Mitte miski ei ole enam tore”).

Seotud lood:

Iseloomulikud muutused on ärritunud olek ja tujukus, tavapäraselt naudingut pakkuvast tegevusest eemaletõmbumine ja sagedasem kooli üle kaebamine, väga paljude eri murede väljendamine ja nutmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine, muutused unerütmis või õudusunenäod, liiga suur või ka liiga vähene söögiisu.

Müüt nr 3: kui laps kaebab millegi üle, siis ta lihtsalt ei taha koolis käia

Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite kujul, nagu kõhu- ja peavalud, voodimärgamine või väsimus.

Kui laps käib väga sagedasti kooli meditsiiniõe juures ning arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Tuleks pöörata tähelepanu, kas sümptomid on ehk seotud mõne kindla olukorraga (näiteks kontrolltöö).

Müüt nr 4: teismelise halb käitumine on tavapärane ealine iseärasus

Loe veel

Sagedasem sõprade seltsis viibimine on nooruki puhul tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor väldib oma vanemaid oluliselt suuremal määral, hülgab kauaaegsed sõbrad uute nimel ning näitab pereliikmete suhtes üles väga suurt vaenulikkust, siis võib see viidata laialdasele stressile. Halb käitumine iseenesest ei viita stressile, ent negatiivsed muutused käitumises näitavad tavaliselt üsna selgelt, et midagi on valesti.

Müüt nr 5: trenn väsitab, järelikult see tuleks ära jätta

Füsioloogilise, sotsiaalse ja vaimse poole pealt on treeningud pigem õpilast toetav tegevus: hobi olemasolu, suhtluse hoidmine sõprade ja teiste eakaaslastega ning füüsiline koormus mõjuvad lapse arengule hästi.

Oleks kasulik kool ja treeningud logistilises mõttes teineteisele lähemale tuua. Näiteks Audentese Erakoolis on sellele mõeldud: nii tava- kui ka spordiklasside lapsed saavad mõne sammu kaugusel olevates klassiruumides ja spordisaalides oma tarkust ning tervist tasakaalus hoida.

Tehke koostööd!

Lastel, noorukitel ega vanematel ei tuleks stressiga üksi silmitsi seista. Tihti aitab parima lähenemise ja lahenduse leida see, kui vanem teavitab õpetajat ja koolipsühholoogi oma tähelepanekutest ning teeb nendega koostööd.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare