Miina ema: “Väga hea, et naaber mulle ütlema tuli. Ma olin tõesti väga pahane, aga ennekõike üllatunud – Miina ometi ju teadis, et teiste lilli ei tohi korjata. Ma ei luba oma aiastki õisi vaasi noppida. Me oleme rääkinud, et need ei püsi vaasis nii kaua ilusad kui peenras.
Nüüd läheme Miinaga naabritädi aeda vaatama ja vabandama, et selline pahategu sai tehtud. Äkki naabritädi seletab, kuidas ta oma lillede eest hoolitseb, et need ilusamini õitseksid. Ehk tema jutt mõjub.”

Naabrinaine: “Mis lapsi küll tänapäeval kasvatatakse! Sellistele tuleb politsei kutsuda. Ma olen 50 aastat siin tänavas elanud ja seesuguseid tolguseid pole enne näinud. Mõtle, ja veel tütarlapsed! Milline rüüstamine on mu aias toimunud. Ma ütlen Miinale, et ta on meie küla kõige põlastusväärsem laps! Kutsun politsei. Seda asja ma nii ei jäta!”

Miina: “Seal kasvasid nii ilusad lilled. Ma tahtsin neid endale koju vaasi korjata. Naabritädi ei olnud kodus ja tal on nii palju lilli. Ta ei märkagi, kui me sealt mõned korjame, mõtlesime Annega. Ma teadsin küll, et ei tohi teiste lilli korjata, aga ma ei tea, miks ma sinna ikkagi läksin. Nii ilusad lilled olid lihtsalt. Ja kraavi ei visanud ma neid niisama, vaid selleks, et lilled saaksid juua. Ma kardan väga, et politsei viib mu vangi. Tädi ütles, et nüüd tuleb politsei.”

Psühholoog: “Piiride katsetamine käib lapsepõlvetempude juurde. Küll aga tuleb pahanduste ilmnedes lapsele selgitada, mis ja miks ei ole vastuvõetav. Näiteks võõrasse aeda minek on kuritegu. Naabritädi ärritus on mõistetav: tema töö ja vaev sai ühe hetkega rikutud. Küll aga peab täiskasvanu suutma ka sellises olukorras kontrollida oma väljaütlemisi. Miina ema lootis, et naabritädi jutt avaldab suuremat mõju, aga alati pole see parim kasvatusmeetod. Kui naaber nimetas Miinat tänava kõige põlastusväärsemaks lapseks, läks ta üle piiri. Oma last ei tohi lasta väärkohelda!

Ilmselt jääb ka politseinike käik lapsele meelde ja annab õpetust, nii et ta teist korda naabri aeda ei tiku. Iseasi, kas politseid on vaja sellises olukorras kutsuda.”

Nõuanne

Et laps tajuks töö hulka, mis lillede kasvatamisega kaasneb, oleks hea, kui tal oleks oma lillekast või peenar hooldada. Selgitustöö, mis näib minevat ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kannab lõpuks siiski vilja. Seetõttu tuleb lihtsaid tõdesid aina üle rääkida.

Vanematel ei ole võimalik kõiki olukordi ette näha. Paratamatult tuleb lapsi kasvatades ette väiksemaid ja suuremaid intsidente, mis nõuavad külma närvi. Meenutagem kas või enda lapsepõlve! Lastega pahandamine tuleb jätta hetkeks, kui kõik on veidi rahunenud. Mõtlematult öeldud sõnad võivad teha rohkem kahju kui murtud lilled.