Linnalapse suvevaheaeg

Puhkus ja kohustused
Kristol (9) ja Joosepil (14) on vedanud, nende ema Kristiina Bergmann töötab lasteaias ja seetõttu on tema puhkus pisut pikem kui kuu. Siiski tuleb vanemail mõelda, mida võiksid poisid koolivaheajal teha, sest ema usub, et puhkusele lisaks peab neil olema ka veidi kohustusi ja töödki.

“Kõik vanemad võiksid mõelda läbi sõbrad, tuttavad, vanaemad- vanaisad, keda kõiki saab kaasata, et laste koolivaheaeg põnevaks muuta ja eluks vajalikku õpetada. Meie lastel on vedanud, et maal elab vanaema, poistel on seal palju ruumi ja vabadust. Tõsi, kuna maal pole internetti, siis suurem poiss seal kaua olla ei taha. Kuid õues toimetada, rattaga sõita, palli mängida ja ka lihtsamaid töid teha meeldib poistele väga.”

Ema Kristiina jaoks on oluline, et lapsed ei istuks kogu aeg arvutis ja televiisori ees. Ent ta ei poolda ka, et laste eest kõik ära otsustatakse. “Osa ajast võiksid nad siiski ka üksi olla, et saada iseseisvamaks. Kuid neile peaks pakkuma võimalusi, ideid, kuidas oma aega sisustada. Jagama ülesandeid, mis on vaja ära teha.”

Kristiina toob näiteid, kuidas nemad on vaheajal ühendanud lõbu NAINEja töö. “Tänapäeva lastel ei ole väga võimalust teha maatööd (rohida, midagi ise kasvatada, muru niita). Meil on sõpru-tuttavaid, kelle juures on see võimalik, kel on endilgi lapsed. See on hea viis midagi õppida ja koos teiste lastega aega veeta. Ka laagritega saab aega sisustada. Kuna meie lapsed käivad trennides, siis on neil suvel spordilaagrid, kuhu nad hea meelega lähevad.

Laagreid korraldatakse neilegi lastele, kes trennides ei käi. Need on tihti küll üsna kallid, kuid kindlasti tasub uurida, kus midagi toimub. Meie elame Tartus ja siin korraldab Lille noortekeskus koolivaheaegadel alati üritusi, millest lapsed saavad osa võtta, kui on vaid huvi. Oleme käinud teatris, Ahhaa keskuses, Aura vee- keskuses, seikluspargis jne.”

Kristiina usub, et lapsi võiks kaasata arutellu, mida nad soovivad teha, et mõnusalt aega veeta ja ka midagi õppida. Võib tekkida üllatavaid soove ja ideid. “Eelmisel suvel käis suurem poiss ühe tuttava juures abiks muru niitmas ja teenis pisut taskuraha. Sellised võimalused kasvatavad kohusetunnet ja õpetavad, et peab ka natuke vaeva nägema, et midagi saada.”

Kolm kuud laagris
Nataly (9) on iseseisev tüdruk, kes veedab suure osa koolivaheajast Tallinna äärelinnas. Tüdruku vanematel on puhkust kaks nädalat ja tema vanavanemad käivad tööl, mistõttu veel kaks aastat tagasi veetiski ta suve üksi kodus. Ema Reeda sõnul polnud neil aimugi, kust leida infot lastele pakutava kohta. “Kuulsin siis aga healt tuttavalt ühe noortekeskuse laagri kohta. Tänu sellele sain õige inimesega kontakti ning sellest alates on tütar suvevaheaegadel laagris kolmes vahetuses oma päevi veetnud.” Reet tunnistab, et lisaks infole on oluline ka finantsiline pool. “Nädalane laager maksab 50 eurot, mis sisaldab ka sööke, mitmesuguseid pileteid jm. Seda pole palju.”

Kolme lapse emana, kelle kaks rüblikut käivad veel lasteaias, on Reet nõus, et pisut problemaatilised need kolm suvekuud on. “Kindlasti püüame ka ise kaks nädalat koos lastega puhata, aga ülejäänud suvel pole see lihtsalt võimalik. Lasteaed õnneks suvel uksi ei sule. Kui nad seda teeksid, siis ei kujuta tõesti ette, kuidas mul oleks võimalik tööl käia.”

Lapsed liiga palju arvutis?
Merle Ameljušenko, pereterapeut-sotsiaalpedagoog.
Murevabamas olukorras on pered, kus on normiks, et lastel on kodus oma ülesanded ja vastutusalad, kus vanemad arvestavad ka laste vajaduste ja arvamustega ning valitseb tasakaal kogu pere ja igaühe huvide-tegevuste vahel.

Mis puudutab arvutis istumist, siis vanematel on aeg aru saada, et arvuti ja internet on tänapäevase elu reaalsus ning arvuti ei ole vaenlane. Üha enam ilmub uuringuid-artikleid, mis tõestavad, et arvutikasutus, mängude mängimine arendab ja valmistab last ette tänapäevases maailmas toimetulekuks, arendades strateegilist mõtlemist ja multitaskingu-oskust ning luues n-ö kollektiivset intelligentsust (nt Gabe Zichermanni loengud, vaadatavad Youtube’is).

Kui soovid lapsele suveks lisaks arvuti seltskonnale muudki pakkuda, suuna last ennastki mõtlema alternatiividele ja neid ka kasutama. Igaühe, ka lapse tegevust suunavad vajadused, huvi ning positiivse tulemuse ootus.

Suhetega töötava inimesena näen ma laste “liigses” (kelle arvates?) arvutis olemises pigem peresiseste suhete kvaliteedi sümptomit. Kui leiad, et laps on liialt arvutis, siis küsi endalt, miks eelistab ta arvuti reaalsust pere reaalsusele. Arvuti kasutamise reegleid on hilja paika panna, kui arvad, et asi hakkab su kontrolli alt väljuma. Seda tuleb teha sellel päeval, kui lapse esimest korda arvuti taha (või oma tuppa mängima) saadad, soovides ise saada pisut puhkust ja lapsevaba olemist. Loomulikult reeglid ja kokkulepped muutuvad ajas ehk arvestada tuleb ealiste vajadustega – reeglid ja kokkulepped 4aastasega ei saa olla samad mis 14aastasega.

Tänapäevane (linna)reaalsus on see, et lapsed tõesti ei mängi enam varavalgest hilisõhtuni väljas ja pole ka vanemaid, kes seda südamerahuga lubaksid. Vaata kodulähedast keskkonda lapse ja nooruki pilgu läbi – milliseid tegevusi, mida vanemad ja kaaskodanikud aktsepteerivad, see soosib? Ehk on tõesti see õu, kuhu tahaks last nii väga ajada, et ta viibiks värskes õhus, hoopiski lapsevaenulik ja isegi ohtlik?

See, mis meile lapsena oli norm, ei pruugi olla seda praegustele lastele. Meil tuleb kohaneda uue aja lapsepõlve normidega, mitte sundida lapsi kohanema meie lapsepõlve normidega.

Parki, randa, meisterdama
Hanka (8) ja tema vend Kaspar (5) elavad Tallinna kesklinnas. Nende ema Mari kinnitab, et väga palju planeerimist suve- puhkus nende perele ei too. “Linnalapsel on valikuid päris palju. Tüdruk läheb spordilaagrisse, mis kestab küll vaid nädala. Ülejäänud aja peab ta veetma kas sõpradega linnas või vanavanemate juures. Lastele meeldib väga omapead kodus olla, minna lastekirjanduse keskusesse meisterdama. Saab käia pargis ja rannas või olla sõprade juures, kellel on aed.”

Vanemad on suvel enamasti tööl, kuid ema Mari teab, et vaja on puhata koos perega. “Ühiseid üritusi peaks ikka olema – matkamist ja reisimist, et oma tavalisest keskkonnast välja saada. Lisaks on pärast tore meenutada, mida huvitavat sai tehtud. Ega kõike tohigi lastele ette planeerida. Nad peaksid ikka ise ka tegevust leidma – luurekat mängima, rattaga sõitma, onni ehitama,” tuletab ta meelde.