Tegelikult väga tubli, arvestades seda, et ta on mu abi vaid umbes 2 korda küsinud, kui ei saa aru, mis töövihikus teha. Tunnikontrollides jätab ta tihti mõned lahtrid siiski täitmata, sest väidetavalt ei oska. Lehtpuud lähevad sassi. Jõhvikas läheb meelest ära. No mis sa teed?!

“Ethel, äkki sa loodusõpetuses seepärast ei oska osasid asju märkida, et sa tunnis ei kuula nii hoolega? Et kui tunnis rohkem meelde jätaks, siis on võibolla tunnikontrollis lihtsam?”

Ethel, jumala tõsiselt ja kulm kortsus: “SEE OLI VALUS!”

Tegelikult ei ole Ethel tõesti selliseid märkuseid saanud, et ta tundi segaks või tegeleks muude asjadega, seega ju kuulab. 

Tõeline üllatus on kehaline kasvatus. Ma usun, et ma teises klassis veel kehalist ei vihanud. Sest ma tean, misasi on aine vihkamine, sedama tundsin saksa keeles. Aga pigem ebameeldiv oli kehaline kindlasti. Kuna Ethel ei ole peale vaadates ka selline sporditüdruku stereotüüp, siis ma absoluutselt eeldasin, et ta hakkab kehalist vihkama. Esiteks peab seal tihti võistlema ja talle ei meeldi kaotada. Teiseks tuleb riideid vahetada. Millisele 8 aastasele meeldib riiete vahetamine?! See on sama hull nagu hammaste pesu.

Aga ei – Ethelil pole kehka vastu midagi, ta räägib rõõmsalt, et on pallimängus väravavaht ja et õpetaja kiidab teda. On näha, et see innustab last, isegi kui hundirattad ei ole perfektsed. Hinded viied. “Oo, täna on kehaline teine tund, vurraa!” hüüab ta. (Ethel ei ütle hurraa, vaid vurraa). Ma arvan, et kehaline võib Ethelile seepärast meeldida, et õpetaja on okei ja joosta ning möllata talle meeldib. Selles vanuses polegi kehalise tunnis õnnestumiseks rohkem midagi vaja.

Eesti keel. Hinded on suht pooleks neljad ja viied. Viimase lugemiskontrolli sai ta 4. Tegelikult on see super, sest ta luges täiesti iseseisvalt päris paksu raamatu läbi. Kontrollida ma seekord teda ei saanud, sest minu jaoks oli too raamat võõras. Ütlesin, et usaldan teda, kui ta ütleb, et saab aru, millest loeb. Seega 4 on väga hea.

Muusika ja tants… Pole veel päris hästi aru saanud, mida nad seal teevad. Viimati ümises Ethel (minu meelest) Meie mehe laulu. Kui ma küsisin, kust sa seda kuulnud oled, ütles, et tantsutunnis. Okei.

Matemaatikaga on seni Ethelil kõige paremini. Arvutada talle meeldib, tekstülesandeid lahendab hea meelega. Töölehed saab ruttu valmis. Hinded enamjaolt viied. Nüüd ütlen mina – VURRAA!

Kunstis on vist sellises vanuses kõigil viied, aga kunst Ethelile meeldib väga. Joonistamine, meisterdamine. Selle viie kirjutan ma enda nimele, sest ma olen Ethelile väiksest peale kõikvõimalikke vildikaid, joonistamis- ja nuputamisvihikuid koju toonud. Ka minul oli väiksena põhitegevus joonistamine, ju ma arvasin, et nii käibki.

Kuigi stressi tegemata asjadega või kaotatud asjadega või unustatud asjadega ja muu säärasega on ikka olnud, siis tegelikult pole hullu midagi.