Ma juba pesin hambaid!
“Ma juba pesin hambaid!” kostab Jüri-poiss rõõmsalt vastu.
“Tubli. Ma kohe tulen ja loen sulle unejuttu,” ütleb ema. Ta paneb nõud kappi ja läheb vannituppa, et ka hambaid pesta. Keerab pastatuubil korgi pealt ja üllatub: fooliumitükike uue tuubi avause ees on alles! Ema kulm läheb kortsu.
“Jüri, kas sa ikka pesid hambaid?” küsib ta poisi toa uksele ilmudes.
“Jaa,” kinnitab Jüri süütul ilmel. “Vaata ise, hambahari on märg!”
Jüri
vaatab emale kartlikult otsa ja mõtleb endamisi: “Mulle ei meeldi hambaid pesta. Minu meelest on see mõttetu. See hambapasta kipitab suus ja ei maitse mulle üldse. Ma tegin harja märjaks, et ema arvaks, et ma pesin hambaid – ma olen juba mitu õhtut nii teinud. Aga nüüd on ema vist aru saanud, et ma tegin pahandust. Oi-oi…”
Ema
ütleb Jürile otsustavalt: “Nüüd marss vannituppa ja olgu hambad pestud! Sellest, et sa mulle valetasid, räägime pärast.”
Psühholoog:
“Ema käitub õigesti, et ta poisi kohe hambaid pesema saadab. Jüri peab mõistma, et hambapesu pole miski, millest saab ära viilida. Mõnda aega võiks nüüd jälgida lapse õhtust ja hommikust hambapesu. Kui pasta on tõesti kibe, võib lapsele valida sobivama pasta, mis vastumeelsust selle toimingu suhtes vähendab.
Selles eas on hea, kui vanemad kontrollivad, kui kaua ja kuidas laps hambaid peseb. Kiiruga ja lohakalt pesemisest on vähe abi ning hammastesse võivad tulla augud. Kui te pole seda veel teinud, tasub kindlasti koos lapsega lugeda mõnd kohast raamatut, näiteks Thorbjørn Egneri juba klassikaks muutunud “Sööbikut ja pisikut” või laste terviseentsüklopeediat. Nii mõistab laps hambapesu hädavajalikkust.
Nõuanne vanematele
Eraldi teema on valetamine. Pärast hambapesu võiks ema või isa
Jüriga maha istuda ning küsida, miks ta nii käitus. Kuulake oma last rahulikult ja “peegeldage” teda, et ta tunneks, et tahate temast tõesti aru saada. Seejärel arutage üheskoos, miks valetada on halb.
- Võtke appi kindel hääletoon ja kasutage selgeid mina-sõnumeid: “Kui sa mulle valetad, siis ma ei julge sind enam usaldada. Kui me peres üksteist ei usalda, siis on paha tunne” või “Kui sa valetad, teeb see mind väga kurvaks.”
- Laske lapsel arutleda, mida ta ise tunneks, kui vanemad või sõbrad talle valetaksid. Milliseks teeb inimese see, kui ta harjub valetama?
- Abiks võib olla seegi, kui arutlete, mida tähendab vanasõna “Valel on lühikesed jalad”.
Ühtlasi tasub endamisi mõtiskleda, kas ja kui palju ise oma elus kasutate väikesi hädavalesid, et tüütutest ja ebameeldivatest kohustustest pääseda.
